03-06-2013 (27)
Tänavu suvest jõustuvad mitmed muudatused peretoetuste maksmisel, muu hulgas hakkavad madala sissetulekuga pered saama omavalitsuste kaudu vajaduspõhist peretoetust.
Väikese sissetulekuga pered saavad hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust alates 1. juunist, teatas Sotsiaalkindlustusamet BNS-ile. Taotluse ja toetuse saamisega seonduvad küsimused tuleb esitada sellele valla- või linnavalitsusele, kus inimene elab ja toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.
Kõrvuti vajaduspõhise peretoetuse maksmise alustamisega tehakse riiklike peretoetuste seaduses veel mõningaid muudatusi, mis on seotud juba praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavate peretoetustega.
Esimene muudatus puudutab põhikooli lõpetavaid 16-aastaseid ja vanemaid lapsi. Kui seni on põhikooli lõpetanud 16-aastaste laste juuli- ja augustikuu lastetoetus välja makstud sügisel, mil saabub kinnitus lapse edasijõudmise kohta, siis selle aasta 1. juunist jõustuva muudatuse kohaselt jätkatakse kõigi põhikooli lõpetavate laste eest peretoetuste maksmist ka juulis ja augustis. Alates septembrist makstakse peretoetusi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate laste eest.
Seaduse kohaselt on vaid õppivatel lastel õigus saada peretoetusi kuni 19-aastaseks saamiseni.
Teine muudatus annab võimaluse taotleda peretoetusi abikaasa laste kasvatamise eest. Abikaasade peres, kus on lapsi ka eelnevast suhtest, saab selle muudatuse järgi kõik peres kasvavad lapsed kokku liita.
Lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suurus sõltub teatud juhtudel ehk näiteks kolme- ja enamalapselises peres kasvavate laste arvust. Muudatus võimaldab peretoetuste suuruse arvutamisel võtta arvesse kõik peres kasvavad lapsed ja annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest.
Kolmandaks muutub alates selle aasta 1. juulist lapsetoetuse suurus peredele, kus kasvab kolm või rohkem last. Praegu makstakse pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele lapsetoetust kuuekordses lapsetoetuse määras ehk 57,54 eurot kuus. Alates 1. juulist on toetuse suurus pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele kaheksakordne lapsetoetuse määr ehk 76,72 eurot kuus. Lapsetoetuse määr käesoleval aastal on 9,59 eurot.
Neljas muudatus puudutab peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke. Alates 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstav ühekordne riiklik sünnitoetus 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Seega perele, kuhu sünnivad kolmikud, makstakse sünnitoetust kokku 3000 eurot. Praegu on riikliku sünnitoetuse suurus 320 eurot iga sündinud lapse kohta.
Maksusoodustuste piirmäära vähendamine tagastatud makse ei vähendanud
Kirjutas RuperKuigi mullu alanesid tulumaksusoodustuse piirmäärad eluasemelaenude intressidelt, koolituskuludelt ja annetustelt, siis mahaarvatud tulumaksu kogusumma ja rakendatud mahaarvamiste osakaal sellest ei vähenenud.
"Samas mängis siin väga suurt rolli Euribori vähenemine eelmisel aastal, sest kui eluasemelaenu intresse deklareerinud inimeste arv kasvas rohkem kui 2300 võrra, siis deklareeritud intressid hoopis vähenesid 10,7 miljoni euro võrra," ütles Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.
Mullu deklareeriti mahaarvamisi 2,1 miljardi euro eest, mis on 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Mahaarvamistest rakendati 1,8 miljardit ehk 85 protsenti deklareeritust, mis on samuti 100 miljonit eurot enam kui tunamullu. Rakendatud mahaarvamiste osakaal jäi 85 protsendile ja aastaga see ei vähenenud.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt 52,6 protsenti, pensionidelt 21,1 protsenti ja laste maksuvabalt tulult 6,8 protsenti. Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid 17,8 protsenti ja vabatahtlik pensionikindlustus 3,4 protsenti.
Kokku vähenes mahaarvamiste arvel riigile makstava tulumaksu summa 376,4 miljoni euro võrra, mis on üle 11 miljoni euro rohkem kui 2011. aastal. Enamuse sellest ehk 211 miljonit eurot moodustas maksuvaba tulu. Eluasemelaenu intressidelt vähenes makstav tulumaks 17,3 miljonit eurot ja koolituskuludelt 14,2 miljonit eurot.
Maksuvaba tulu mahaarvamine jäi kasutamata 23 734 deklaratsiooni puhul, mis moodustas 4,2 protsenti deklareerituist, koolituskuludel ei arvatud makse maha 15,7 protsendil juhtudest ning eluasemelaenudelt 5,5 protsendil juhtudest.
"Mahaarvamised jäid kasutamata peamiselt kahel juhul," selgitas Udde. "Esimesel juhul ei olnud deklareerijail piisavalt tulusid, aga olid näiteks koolituskulud, teisel juhul olid deklareerijatel välistulud, aga intressid ja koolituskulud tekkisid Eestis. Viimasel juhul toimusid mahaarvamised ainult siis, kui neil tuli välistuludelt tulumaksu juurde maksta."
Möödunud, 2012. aasta kohta esitati Maksu- ja Tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk üle 5,6 miljardi euro. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10 400 eurot.
Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95% esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Järva maakond (96,1%) ja valdadest Kose vald (98,6%).
Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,4 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2012. aasta eest 839 eurot kuu kohta, 2011. aastal oli keskmine palgatulu 787 eurot kuus.
„Eelmisel aastal kasvas oluliselt deklareeritud rendi- ja üüritulu, mida deklareeriti summas 7,7 miljonit eurot. Samuti kasvas välistulu ja investeerimiskonto deklareerimine," ütles Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Tore, et inimeste teadlikkus kasvab, et kogu teenitud tulu tuleb deklareerida,“ märkis Udde.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (52,6%), pensionidelt (21,1%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid (17,8%) ja vabatahtlik pensionikindlustus (3,4%).
Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti 6 deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi.
Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 1888 deklaratsiooni alusel kokku 199 524 eurot. Tagastatud on tulumaks tänaseks 393 634 deklaratsiooni alusel kogusummas 90,5 miljonit eurot.
Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2012. aastal eluasemelaen või kui laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti neid deklaratsioone, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kui varasemate aastate välistulu on deklareerimata.
Tulumaksu juurde maksmise ja tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest on tähtajaks 1. oktoober.
Otsekorralduste kadumine tähendab ettevõtetele suuri investeeringuid
Kirjutas RuperKui Eesti läheb tuleva aasta veebruaris üle Euroopa ühisele pankadevahelisele SEPA maksete standardile, tähendab see otsekorralduste kadumist ja sellega koos suurematele ettevõtetele miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.
Ühtsete euromaksete piirkonna (ingl Single Euro Payments Area, SEPA) standarditele üleminekuks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara. Võetakse kasutusele senisest pikemad üle Euroopa ühist standardit jälgivad kontonumbrid ja otsekorralduse asemel tuleb ilmselt hakata kasutama e-arve teenust, kirjutas Eesti Päevaleht 20. mail.
SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid – ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga, ütles Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juht Olavi Lepp ajalehele.
Eestis on ligi 60 suurettevõtet, kelle otsekorralduste kaudu kogutavad maksed moodustavad pea 96 protsenti kõigi otsekorralduste kogumahust. Need ettevõtted lehe teatel suuremal või vähemal määral ümberkorraldustega SEPA tulekuks juba tegelevad.
Tuleva aasta veebruaris kaob 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved, selleks aga peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma. Võib tekkida olukord, et ettevõte, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd raha iga kord eraldi üle kandma.
Näiteks kõik korteriühistud ei pruugi otsekorralduselt üle minna e-arvele, ütles Lepp.
Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.
Suuremat kulu ettevõtetele tähendab see, et maksekorralduse failitüüp muutub üleminekul ISO-formaati, mis võimaldab teha maksekorraldused määruse nõuetele vastavaks. See tähendab, et ettevõtted peavad pöörduma oma raamatupidamistarkvara arendaja poole.
Lisaks muutuvad kõik pangakonto numbrid 20-kohaliseks. Praegune kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.
Makse tegemisel tekib maksekorraldusele juurde palju välju, mida võib küll täita, kuid mis on eraisikutele raha ülekandmisel ebavajalikud. Pangad arendavad lahendust, et kasutajale neid väljasid võimalikult vähe näidata ja vähem segadust tekitada.
Eesti ettevõtete ning eraisikute maksekäitumine on nelja viimase aasta jooksul püsinud olulises osas muutumatuna, selgub krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia ettevõtete, tarbijate ja avaliku sektori asutuste maksekäitumise uuringus.
Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 14, avaliku sektori asutused 10 ja tarbijad seitse päeva. Eesti ettevõtted hilinevad praegu arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest.
"Uuringus küsiti ettevõtetelt muuhulgas ka seda, millises järjekorras nad tasuvad arveid likviidsusprobleemide korral. Enamikus Euroopa riikides tasuvad ettevõtjad kõigepealt maksud riigile ja seejärel tasutakse kõige olulisemate tarnijate arved," kommenteeris Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.
"Eestis makstakse esmalt olulisematele tarnijatele, seejärel tasutakse maksud ning kolmandana kohustused panga ees. Siin on Eesti ettevõtete käitumises toimunud oluline muutus, kuivõrd veel 2009. aastal oli pank esimene, mis likviidsusraskustes ettevõttelt raha võis loota," lisas Tammemäe.
Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 49 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 34 päeva. Heas mõttes paistavad silma Eesti eraisikud, kes tasuvad arved 17 päevaga arve saamisest arvates.
Käibemaksuga täidab riigikassat vaid kümnendik ettevõtetest
Kirjutas RuperMaksu- ja Tolliameti andmetel hiilib suur osa Eesti ettevõtjatest käibemaksu tasumisest kõrvale, mistõttu täidab miljardite eurodega riigikassat sisuliselt vaid kümnendik Eesti firmadest.
Eestis on praegu umbes 72 000 käibemaksukohustuslast. Maksuameti mais koostatud statistika näitas, et möödunud aastal tasus vaid 5690 ettevõtjat käibemaksu kokku 2,08 miljardit eurot. See summa moodustab kogutud käibemaksust 90 protsenti. Ülejäänud ettevõtted tasuvad käibemaksu minimaalselt ja kolmandik ettevõtetest saab riigilt rohkem raha tagasi, kui ise maksab.
Maksuameti juhi asetäitja Egon Veermäe sõnas, et laias laastus peavad 5690 ettevõtjat ülejäänuid üleval. Tema hinnangul oleme piltlikult öeldes olukorras, kus käputäis ettevõtteid loob lisandväärtust ja ühele kolmandikule ettevõtjatele maksab riik käibemaksu tagastusega sisuliselt toetust.
Maksuameti juht Marek Helm ütles, et maksudest hoidumiseks skeemitatakse: kasutatakse riiulifirmasid, varjatakse sularaha abil käivet või kantakse raamatupidamisse ettevõtlusega mitte seotud kulusid.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas, et teda Maksuameti statistika ei üllatanud. "Statistika ju kinnitab, et asi on väga tõsine, et pettuste tõttu kannatab aus konkurents ja korraliku maksumaksja maksukoormust ei õnnestu vähendada," ütles Ligi lehele. Tema sõnul on praegu mitu ettepanekut laual, nende seas ka radikaalseid: jälitustegevuse tõhustamise, isikliku vastutuse ja ärikeeldudeni süstemaatiliste petturite puhul. Samuti on kaalumisel tehingute üldine elektrooniline arvestus või töötajate esimesest päevast registreerimise nõue.
Riik suurendab uuest aastast teise samba pensionimakseid
Kirjutas RuperJärgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.
Automaatselt ehk ilma avaldust esitamata tõuseb II samba makse osa kuue protsendini neil, kes jätkasid aastatel 2010–2011 makseid, ilma et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud. Soovi korral võivad nad esitada avalduse ka kogumispensioni makse enda osa suurendamiseks kahelt kolmele protsendile. Eakamate jaoks, kes tegid juba aastatel 2010 ja 2011 kogumispensioni makseid tavapärases määras (enda osa kaks protsenti + riigi osa neli protsenti), ei muutu kogumispensioni maksed ka järgmisest aastast.
Ülejäänud II pensionisambaga liitunutel tõuseb kogumispensionisse makstav sotsiaalmaksu osa juhul, kui inimene esitab selleks avalduse.
Avalduse esitamise järel suurenevad järgmisest aastast nii avalduse esitanud isiku kogumispensioni makse oma osa (kahelt protsendilt kolmele) kui ka sellele riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa (neljalt protsendilt kuuele).
Avaldusi võtavad pangad vastu selle aasta 15. maist kuni 15. septembrini. Samal ajavahemikul saab avaldusi esitada ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto”.
Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000. Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa (1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. a tavapärases määras maksete tegemist), on pisut üle 15 000. Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.
Mai keskpaigast saavad maksumaksjad ise e-maksuametis/e-tollis koostada maksuvőla puudumise tőendi, maksuvőla tőendi vői saldoteatise.
Tőendeid saab koostada andmete kohta alates 1. veebruarist 2006. Tőendid on vőimalik varustada Maksu- ja Tolliameti digitempliga, salvestada ddoci vormingus ning saata samalt lehelt e-kirjaga vajalikule adressaadile. Digitempel tagab dokumentide autentsuse ja sellise templiga varustatud tőendid registreeritakse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis.
Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul oli varem maksuvõla puudumise tõendi saamiseks vaja pöörduda teenindusbüroosse, nüüd aga saab selle lihtsalt kätte e-maksuametist/e-tollist. „Seni väljastasid teenindusbürood aastas umbes 26 000 tõendit, mida nüüd saab maksumaksja ise teha sekunditega. Püüame klientide vajadusi jälgides oma teenuseid pidevalt edasi arendada ja lihtsustada, et riigiga suhtlemine oleks mugav ja kiire,“ lisas Reitmann.
Tõendeid saab koostada e-maksuametis/e-tollis, valides pärast sisselogimist nõuete ja kohustuste menüüst rubriigi „Tõendid“. Kõiki koostatud tőendeid saab salvestada ka oma arvutisse htmli, pdfi ja ddoci vormingus.
Audiitorkogu valis 14. mail 2013 toimunud üldkoosolekul uue juhatuse järgmiseks kolmeaastaseks tegevusperioodiks.
Juhatuse liikmeteks valiti vandeaudiitorid Indrek Alliksaar, Mati Nõmmiste, Stan Nahkor, Sergei Tšistjakov, Sven Siling, Veiko Hintsov ning asendusliikmeteks Mai Palmipuu ja Karin Teder. Audiitorkogu presidendina jätkab 2012. aasta novembri üldkoosolekul valitud Kaido Vetevoog.
Audiitorkogu president Kaido Vetevoog tänas seniseid juhatuse liikmeid tehtud töö ja antud panuse eest audiitortegevuse arengusse. Endise juhatuse ametiaega jäid uuest audiitortegevuse seadusest tulenevate muudatuste juurutamine ja Audiitorkogu strateegia väljatöötamine. Samuti pöörati olulist tähelepanu kutsealase professionaalsuse ning audiitorteenuse kvaliteedi tõstmisele.
Uue juhatuse peamiseks väljakutseks saab koostatud strateegia elluviimine ning selle raames tegelemine teemadega, mis puudutavad:
-
audiitortegevuse turu laiendamist läbi tegevusvaldkondade ja teenuste arendamise;
-
audiitorite konkurentsivõime tõstmist;
-
koostööd teiste erialaliitude ning organisatsioonidega;
-
audiitortegevuse ja selle kaudu loodava väärtuse avalikkusele tutvustamist;
-
Euroopa Liidu suunalt planeeritavaid olulisi muudatusi seonduvalt kohustusliku auditeerimisega.
Lisaks väljendas Kaido Vetevoog heameelt selle üle, et liikmeskond on kutseühenduse tegemistes muutunud palju aktiivsemaks, mida näitas ka üldkoosoleku suur osavõtjate arv ning et peale on kasvamas uus põlvkond noori audiitoreid, kellel on huvi ja soov kaasa aidata valdkonna arengusse.
Audiitorkogu on 1999. aastal asutatud omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning oma liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu ühendab 312 vandeaudiitorist ja 163 audiitorettevõtjast liiget.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-71-12
Riigikohtu 25.04.2013 lahend nr 3-3-1-71-12
Viited õigusaktidele:
- MKS § 83 lg 4
- Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi Art 80
- KaMS § 8 lg 2
- KMS § 12 lg 14
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati kaebajale täiendavalt tasumiseks käibemaks, kuna maksuhalduri hinnangul oli kaebaja poolt sõlmitud müügileping maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel näilik ja sõlmitud eesmärgiga suurendada kaebaja mahaarvatava sisendkäibemaksu suurust. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Halduskohus rahuldas kaebuse, ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 14 ei ole erinormiks, mis välistaks MKS § 83 lg 4 kohaldamise. Kuigi KMS § 12 lg-s 15 on sätestatud, et lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks, ei hõlma viidatud säte kõiki võimalikke käibemaksust kõrvalehoidumise juhtumeid. KMS § 12 lg-s 14 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise erisäte ei ole mõeldud rakendamiseks sellises olukorras, kus riik kannab kahju tulenevalt sellest, et kauba müüja või teenuse osutaja ei arvesta või tehingu asjaoludest tulenevalt ei ole suuteline riigile tasuma kauba või teenuse väärtuselt arvutatud käibemaksu, kuid ostja soovib selle käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. KMS § 12 lg 14 p 1 kohaselt on nimetatud erisäte kohaldatav vaid siis, kui kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. Tavaolukorras puudub vajadus korrigeerida tehingu väärtust, juhul kui kauba või teenuse ostjal on täies ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tehingu väärtuse suurendamise tulemusena suureneks ühelt poolt müüja kohustus riigi ees ja teiselt poolt suureneks samas ulatuses ka ostja õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kokkuvõttes ei saaks riik tehingu väärtuse korrigeerimisel täiendavat tulu. Antud kaasuses oli aga tegemist erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud viitasid kahtlusele, et ostjal oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud, mistõttu oli võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid.
2. KMS § 12 lg-te 14–17 eesmärk on tõkestada käibemaksust kõrvalehoidumist tehingute abil, millega käibemaksukohustuslane võõrandab kaupa või osutab teenust lõpptarbijale (isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) turuhinnast madalama hinnaga. Riigi maksukahju seisneb taolise tehingu puhul selles, et riigile laekuv käibemaks ei vasta ostjatele antud hüve tegelikule väärtusele. Ostjate maksueelis seisneb selles, et nad saavad kaupu ja teenuseid väiksema käibemaksukoormusega maksustatult ja seega soodsamalt, kui nad saaksid juhul, kui oleksid kõnealused kaubad või teenused ostnud mõnelt muult isikult turuhinnaga.
3. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lõike 4 kohaldamiseks, vaid maksuhaldur peab ära näitama ka ostja või müüja eeldatava maksueelise ning tahtluse maksueelise saavutamiseks.
4. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seetõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Üksnes erandlike asjaolude ilmemisel võib maksuhaldur jätta ka näiliku tehingu korral poolte käibemaksuarvestuse korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele.
5. Kaubamärgi registreerimise õigus on üleantav ja võõrandatav, kusjuures registreerimistaotluse üleandmisel võib olla rahaliselt hinnatav väärtus, eriti juhul, kui registreerimistaotlus on hiljem rahuldatud ja kaubamärk registreeritud, sest õiguskaitse tekib mitte registreerimise kuupäevast, vaid registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse.
