Saan küsimusest aru nii, et juhatuse liige täidab enda ainuomandisse kuuluvas osaühingus nii juhatuse liikme kohustusi kui ka tööülesandeid.
Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ta ilmtingimata tasu küsima ei pea ja nende ülesannete täitmise puhul töölepingu seadus tulenevalt eelnimetatud seaduse §-st 1 lg 5 ei kohaldu, seega juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ei teki ka osaühingul juhatuse liikmele miinimumpalga arvestamise ning maksmise kohustust.
Kui aga seesama juhatuse liige täidab lisaks ka tööülesandeid, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuse täitmist, kuulub selles osas rakendamisele töölepingu seadus, mille alusel tuleks tööülesanneteks klassifitseeritavate toimingute eest maksta samale isikule vähemalt miinimumpalka.
Kui isik täidab tööülesandeid osalise tööajaga, võib ka sellisel juhul töötasu kujuneda madalamaks sotsiaalmaksuga minimaalse kohustuse aluseks olevast kuumäärast (alates 01.01.2014 on see 320 eurot).
Kommenteerib Hansa Law Offices'i vandeadvokaat Gerly Kask:
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt. Juhatuse liikme eest maksab sotsiaalmaksu maksja sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (SMS § 2 lg 1 p 4).
Seega juhatuse liikme puhul on sotsiaalmaksukohustus ainult juhatuse liikme tasu maksmise korral. Juhatuse liikme eest sotsiaalmaksu maksmine 320 eurolt olukorras, kus talle tasu ei maksta, on vale. Kui väljamakset ei ole tehtud, ei ole ka õige deklareerida „nagu oleks makstud töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses“ ja koos sellega tasuda maksud. Maksuhalduril on sellises olukorras õigus nõuda deklaratsioonide parandamist või mitteparandamisel deklaratsioonid ise korrigeerida. Deklaratsioonide muutmisel tekib maksumaksjal enammakse, mis kuulub tagastamisele. Deklaratsioonide korrigeerimisega kaasnevad ka isiku ravikindlustuses muudatused (ravikindlustus puudub), mille kõige suurem risk on, et isikult võidakse nõuda tagasiulatuvalt nt. ravikulude hüvitamist.
Kui miinimumpalga summas väljamakset teha ei ole võimalik, siis ravikindustusseadus annab võimaluse sõlmida haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping, mille alusel võrdsustatakse Teid ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Lepingu sõlmimisel tuleb haigekassale tasuda kindlustusmakseid (vt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/vabatahtlik/).
