Vastab Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult:
Pidades silmas töö iseloomu, võib osaühingu juhatuse liige sõlmida füüsilise isikuga nii käsunduslepingu kui ka töölepingu. Praegusel juhul on käsundusleping põhjendatud tsiviilõigusliku lepingu liik märgitud tööde tegemiseks kehtivat maksukorraldust arvestades.
Kui lahendamisel on küsimus juhatuse liikme tasustamisest, sõlmitakse temaga leping võlaõigusseaduse kohaselt, kusjuures lepingus märgitakse juhatuse liikme tasu, mis ei sõltu töölepingu alusel töötavatele isikutele kehtivast töötasu alammäärast. Märgitud juhatuse liikme tasust arvestatakse maha ka maksud.
Selline variant võiks eriti sobida juhul, kui isik juba tasub ravikindlustusmaksu ise. Kui juhatuse liige on huvitatud ravikindlustuse saamisest, siis tema brutotasu peaks moodustama vähemalt 390 eurot kuus.
Ajakirja Raamatupidamisuudised tellijad võivad esitada küsimusi Eesti juhtivatele advokaadibüroodele ja audiitorfirmadele.
