Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA:
Küsimus on veidi ebaselge.
Juhul kui töötaja viibib välislähetuses, ei maksustata tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 13 kohaselt tulumaksuga välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta. Töötajate kulude hüvitamise õigust reguleerib ka töölepingu seaduse § 40, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.
Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 täpsustab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate majutuskulude hüvitamist, ja sama määruse § 7 lg 1 sätestab, et nimetatud kulu hüvitis ei kuulu maksustamisele juhul, kui see hüvitis on makstud töötajale. Tööandja võib välislähetuse korral tasuda ka hüvitist üürikorteris majutamise eest, kui tegemist on mõistliku kuluga.
Juhul kui tööandja ei tasu hüvitist töötajale ning soovib töötaja majutuskulud tasuda otse, üürilepingu alusel, siis peab tööandja hindama, kas tegu võib olla erisoodustusega. Erisoodustus on TuMS-i § 48 lg 4 punkti 1 kohaselt muu hulgas eluasemekulude täielik või osaline katmine. Siiski ei loeta erisoodustuseks majutuskulutusi, kui on täidetud TuMS-i § 48 lg 56 nõuded. Täpsema vastuse andmiseks on vaja rohkem andmeid.