Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:
Üldine reegel on, et kui veoettevõtja on Autoettevõtete Liidu liige või kui tema töötaja on Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liige, siis peab tööandja maksma siseriiklikke vedusid tegevale autojuhile veoseveo üldtöökokkuleppes kokkulepitud töötasu.
Seda tuleb maksta ka juhul, kui tööandaja ega töötaja ei ole liidu ega ametiühingu liige, aga töölepingus on viide kollektiivlepingule ehk pooled on kokku leppinud selle rakendamises.
Lisaks tuleb arvestada, et rahvusvahelisi vedusid teostavad ettevõtted peavad täitma konkreetse riigi miinimumtasu nõudeid, kuhu nad kaupu veavad. Lisalugemist sel teemal leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://mkm.ee/et/uudised/homsest-muutub-sisevedude-konkurents-euroopa-liidus-tihedamaks ja https://mkm.ee/et/uudised/liikuvuspakett-kusimused-ja-vastused
13. septembril võttis Riigikogu vastu kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis näevad ette karmimad reeglid kollektiivlepingu tingimuste laiendamisele, vt siit.
Edaspidi võivad kollektiivlepingu laiendamises kokku leppida vaid need ametiühingud, kuhu kuulub 15 protsenti selle tegevusala töötajatest või kus on vähemalt 500 liiget ning tööandjate liit, kelle liikmed annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele. Praegu kehtivad tingimused võivad kaotada kehtivuse selle aasta lõpus. Seega võib juhtuda, et uuest aastast seni kehtinud kollektiivleping töötajale enam ei laienegi. Tööandja peab töötajatele täpselt teada andma, kas ja milline kollektiivleping talle laieneb.
Kollektiivlepingu seaduse muudatused jõustuvad juba lähinädalatel.
