Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud, siis peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud.
Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Näiteks võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.
Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Näiteks kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik, arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti Vabariik, siis peab töötaja olema valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.
Kokkuvõttes, kui töö algab kell 8.00 Tallinnas, siis töötaja peab arvestama, et ta õigeks ajaks Keilast Tallinnasse jõuaks ning sõidule kuluv aeg ei kuulu tööaja hulka.
Samas on ka võimalik, et tööle sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Kui töö tegemine saab alguse Narvast ning seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Seega kui esmalt minnakse Narva kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, näiteks laaditakse peale kaupa, siis edasine sõit Tallinnasse on tööaeg, sest tööpäev on juba alanud. Sellisel juhul loetakse sõidule kuluv aeg tööaja hulka.
Oluline on teada, milline on kokkulepe töölepingus töötamise asukoha kohta, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.
