Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski:
Tööandja peab kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja, et tagada ohutu töökeskkond.
Seadus annab tööandjale õiguse ja võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Alkoholijoobes tööle tulnud töötaja võib olla ohtlik nii iseendale kui ka kaastöötajatele. Samuti seab joobes töötaja ohtu tööandja maine ning vähendab klientide ja partnerite usaldust tööandja vastu. Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka näiteks klientidele. Kuna teatud töödega (nt tootmine, transport jmt) kaasnevad ka riskid ning ohtlikud olukorrad, on mõistetav tööandja soov veenduda neid töid tegevate töötajate kainuses.
Tööandja võib kehtestada ettevõtte töökorralduses, et tööle ilmumist joobeseisundis loetakse töötaja poolt lubamatuks käitumiseks. Töökorralduse reeglites nähakse ette protseduur, milleks võib näiteks olla igahommikune vabatahtlik alkomeetrisse puhumine ettevõtte väravas.
Kui töötaja keeldub vaatamata kehtestatud töökorralduse reeglitele alkomeetrisse puhumast, võib keeldumist pidada töökorralduse reeglite rikkumiseks. Korduva rikkumise korral võib töölepingu üles öelda. Ülesütlemisele peaks eelnema hoiatus.
Kahjuks ei sätesta ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut, kui joobes töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast või kui politseil ei ole alust (joobeseisundile viitavate tunnustega isik võib olla ohtlik endale või teistele) tulla kohale töötaja joovet tuvastama. Tööandja peab arvestama ka sellega, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul.
Ka siis, kui töötaja on nõus puhuma alkomeetrisse või minema arsti juurde, ei pruugi saadud tulemus olla hilisemas vaidluses tõendina kasutatav. Kui alkomeetri näitu ei ole ja töötaja arsti juurde minekust keeldub, siis järgmine võimalus on tunnistajate kaasamine töötaja võimaliku joobe hindamise protsessi. Tööandja saab tunnistajatena kaasata eelkõige neid töötajaid, kes on ise joobes töötajaga kokku puutudes olukorda tajunud. Tööandja võib ka informeerida joobes töötaja seisundist ning vajadusel kaasata tunnistajana töökeskkonnavolinikku, sest volinik peab seisma hea selle eest, et töökeskkond oleks igale töötajale ohutu.
Joobele viitavateks tunnusteks on tavaliselt isiku välimus, tema aeglustunud reaktsioonid, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Tööandja võib koostada vabas vormis kirjaliku akti töötaja joobeseisundi tuvastamise kohta. Koha, kuupäeva ja kellaajaga varustatud aktis kirjeldab tööandja asjaolusid, miks visuaalselt hinnates jõuti veendumusele, et töötaja on ilmsete joobe tunnustega. Akti allkirjastavad selle koostaja ja tunnistajad.
Töövaidluskomisjon on oma lahendis aktsepteerinud töövaidluses töötaja joobeseisundi tuvastamisel tõenditena teiste töötajate antud ütlusi ja seletuskirju, tuginedes seejuures omakorda Riigikohtu lahendile, mis käsitles samuti töötaja joobeseisundi tõendamist tunnistajate ütlustega.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui töötaja ilmub joobetunnustega tööle ja keeldub alkomeetrisse puhumast, kõrvaldatakse ta seaduse alusel töölt. Kui töötaja kaineks saab ja tööle naaseb, saab tööandja teha talle hoiatuse, et kui ta veel joobe tunnustega tööle tuleb ja keeldub alkomeetrisse puhumast, ütleb tööandja temaga töölepingu erakorraliselt üles.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka töötajale kohaldatavate töökorralduse reeglite seadusele vastavuse osas lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
