Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:
Eesti kauplustes juhtub igal nädalal tööõnnetus, mille põhjuseks on töötamine viilutaja või noaga ning mille tõttu töötaja jääb töövõimetuslehele. Lisaks neile juhtub ka veel kergemaid vigastusi, mille tõttu töötaja töölt eemale ei jää, kuid mille tagajärjel on müüja käel plaaster.
Viilutajaga töötamisel tagavad ohutuse nii töötamise viis kui korras viilutaja. Vale on hoida või lükata toodet käega. Seda ei tohi teha ka siis, kui käes on kaitsekinnas. Eriti lihtsalt libiseb käsi või liigub vales suunas siis, kui toode on rasvane, märg või ebakorrapärase kujuga ehk täpselt selline, nagu viilutatavad vorstid ja singid üldjuhul on. Õige on hoida kinni alusest, millele toode on asetatud ja liigutada alust koos tootega. Õnnetusi juhtub sageli ka siis, kui lõiketera pöörleb suurel kiirusel ning töötaja üritab samal ajal toote tükke lõiketera lähedusest eemaldada.
Korras seadme puhul peaks viilutajale tootja paigaldatud kaitsekatted välistama käe sattumise vastu lõikeketast. Kahjuks on mõnikord kaitsekatted eemaldatud kas hoolimatusest või arvamusest, et ilma katteta saab kiiremini tööd teha. Kaitsekatteid aga ära võtta ei tohi, sest need on pandud sinna selleks, et keegi viga ei saaks.
Viilutajate kõrval põhjustavad müüjate käevigastusi ka toiduainete tükeldamiseks ja pakendite avamiseks kasutatavad noad. Nuga peab olema terav, sest nüri noaga töötamisel tuleb kasutada suuremat jõudu ning seetõttu võib nuga vales suunas liikuda. Noa käepide ei või olla rasvane või muul moel libe. Tükeldatav toode tuleb asetada lõikelauale, mitte seda teises käes hoida. Noast tuleb korralikult kinni hoida ning lõigata nii, et toodet kinni hoidev käsi viga ei saaks. Noaga töötamisel ei tohi tähelepanu hajuda näiteks vestluse või mobiilikõne tõttu.
