Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72–78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul kui TLS § 75 nõuetele vastavat varalise vastutuse kokkulepet pole töötajaga sõlmitud, siis saab olla tegemist ainult süülise vastutusega.
Kui tööülesandeid täites tekitatakse tööandjale varalist kahju, lähtutakse kahju hüvitamisel TLS § 72 sätestatust, mille kohaselt töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud (ja seeläbi kahju tekitanud) süüliselt. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus, st kui suur osa kahjusummast tuleb hüvitada (TLS § 74). Süü puudumisel ei saa tööandja töötajat kohustada kahju hüvitama.
Tööandja peab seega esmalt välja selgitama, kas töötaja on kohustusi rikkunud süüliselt. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Kui on selge, millist hoolsust töötajalt eeldatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud või mitte. Kui töötaja on tööülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi.
Kui sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus ja kindlustusselts nõuab tööandjalt omavastutuse osa tasumist, saab tööandja selle omakorda sisse nõuda töötajalt juhul kui tuvastatakse, et töötaja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises.
Kui tööandja on töötajale esitanud nõude kahju hüvitada ja töötaja keeldub põhjusest olenemata kahju hüvitamisest, on tööandjal võimalik vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
