Viiendik töötajatest on tundnud sageli oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks avaldada selle suurust ka sõprade ja tuttavatele.
Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 37 protsenti küsitluses osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli rahulolematuid 42 protsenti. Palgaga oli rahul kolmandik töötajatest ehk 34 protsenti ja ligi veerand ehk 24 protsneti andis vastuseks „nii ja naa“. Aasta tagasi oli põhipalgaga rahulolevaid töötajaid rohkem – 37 protsnti.
Oma palgaga ei ole üldse rahul töötajad, kelle brutotöötasu jääb alla 1500 euro kuus, palgaga rahulolevad töötajad teenivad aga iga kuu rohkem kui 2600 eurot.
Palgaga rahulolematus on seotud ühelt poolt toimetulekuga – kehvasti toimetulevad töötajad ei ole ka oma töötasuga rahul. Teisalt on oluline õiglustunne, kas töötajad hindavad oma töötasu õiglaseks võrreldes oma panuse ja töökoormusega ning teiste samalaadset tööd tegevate inimestega.
Töötasuga rahulolu mõjutab ka see, kas palk on aasta jooksul tõusnud või mitte. Palgaga rahulolematute seas on rohkem neid, kelle palk ei ole aasta jooksul muutunud või on hoopis langenud.
Oma põhipalgaga rahulolematutest töötajatest üle poole ehk 56 protsenti mõtles sageli töökoha vahetamisele ja 27 protsenti otsib aktiivselt tööd. Enamik põhipalgaga rahulolevaid töötajaid töökoha vahetamisele ei mõtle ja ei otsi ka tööd. Aktiivsete tööotsijate ja tööpakkumistele avatute osatähtsus oli küsitluses osalejate seas sel kevadel veidi suurem kui aasta tagasi.
Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad samuti, et töötajate kandideerimisaktiivsus on kasvanud – sel kevadel kandideeris tööpakkumistele keskmiselt 57 inimest, keda on 36 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
„Tööotsijate aktiivsus on kasvanud kõikides ametirühmades, kuid enim just teenindus- ja müügitöötajate seas, kus tööpakkumistele kandideerib koguni 70 protsenti rohkem töötajaid kui eelmisel aastal samal ajal,“ selgitas CVKeskus.ee tööportaali värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et keskmiselt konkureerib teenindussektori ametikohtadele rohkem kui 90 tööotsijat.
Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida keskmiselt 2399 eurot kätte, mida on viis protsenti rohkem kui aasta tagasi. Palgaootuse mediaan ei ole muutunud ja on jätkuvalt 2000 eurot netos. Tööga mittehõivatute palgaootus on märksa madalam – nemad soovivad teenida keskmiselt 1645 eurot kätte.
„Teated sagenevatest koondamistest, ettevõtete ja riigi majandusraskustest ning ka sõjaga seotud uudised suurendavad töötajate ebakindlust tööturul, mis pidurdab ka palgaootuste kasvu,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Samas soovivad töötajad siiski säilitada oma toimetuleku taset ja otsivad stabiilsust,“ lisas Seeder.
Võrreldes eelmise aastaga, on ligi poolte ehk 46 protsendi töötajate toimetulek kehvemaks muutunud ja 41 protsenti tunneb end ootamatute väljaminekute korral majanduslikult ebakindlalt.
Suur osa tasustamisega seotud infot on organisatsioonides konfidentsiaalne, sagedamini on avalikud tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused. Paljud töötajad ka ei soovi, et nende töötasu suurus oleks avalik laiemas ringis. Kui perele ja lähedastele on oma palga suuruse valmis avaldama üle pooled töötajad ehk 57 protsenti, siis töökaaslastele oma üksuses vaid 29 protsenti, kõigile töökaaslastele organisatsioonis 25 protsenti ja täiesti avalikult 16 protsenti.
Viiendik ehk 20 protsenti töötajatest on sageli tundnud oma palga pärast piinlikkust ning ei sooviks selle suurust ka sõpradele ja tuttavatele avaldada. Palkade suurema avalikustamise suhtes ollakse eri meelt. Ühed leiavad, et see on isiklik asi ning suurem avalikustamine võib tuua kaasa pingeid ja kadedust. Teised leiavad, et rohkem infot aitaks kaasa õiglasele tasustamisele.
