Ohtlike kemikaalide kasutamisel on oluline teada nii kasutatava kemikaali omadusi kui selle kemikaali sisaldust töökeskkonna õhus. Kemikaali omaduste kohta saab esialgse teabe kemikaali pakendilt ja põhjalikuma ohutuskaardilt. Ohutuskaardil on kirjas, millistes tingimustes võib kemikaali kasutada, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ning millised on esmaabimeetmed. Tööandja peab tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ohutuskaardi andmetest.
Ohtliku kemikaali sisaldus töökeskkonna õhus selgitatakse välja riskianalüüsi käigus. Kuna tegemist on töötajate tervisekahjustuste ennetamiseks oluliste mõõdistamistega, võib neid läbi viia akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabori. Heas riskianalüüsis on iga ohtliku kemikaali kohta kirjas nii mõõdistamistulemused kui ka lubatud piirnormid. Ohtlike kemikaalide piirnormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid”. Riskianalüüsi tulemusi tuleb töötajatele tutvustada.
Teades riskianalüüsi tulemusi ja määruses kehtestatud piirnormi saab hinnata, kas töötamisel on vaja kasutada isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendi valikul tuleb lähtuda ohutuskaardist ja mõõtmistulemustest. Tihti arvatakse, et ostan kõige odavama, see ju ka töötajate kaitseks mõeldud. Kuid see ei pruugi sobida konkreetse kemikaali ja töökeskkonna jaoks. Samuti ei pruugi sobida ka kõige kallim. See võib olla küll hea mingi kemikaali kasutamisel aga ei kaitse mistahes kemikaali eest. Seega tuleb osta just konkreetsete töötingimuste jaoks sobiv hingamisteede isikukaitsevahend. Mõnel juhul võib selleks olla tolmumask, kuid mõnikord on ainsaks võimaluseks värske õhu juurdevoolu tagavad isikukaitsevahendid.
