Vastab Mari-Liis Ivask, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tervisekontrolli mõistet kasutatakse laialdaselt, antud küsimuse põhjal saame rääkida kahest eri tüüpi tervisekontrollist: töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevast tervisekontrollist ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevast tervisekontrollist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja konkreetsete töötingimuste sobivust töötajale. Sellist tervisekontrolli teevad vaid töötervishoiuarstid. Tervisekontrolli vajaduse välja selgitamiseks peab tööandja hindama töökeskkonnast ja töölaadist lähtuvalt võimalikke riske, st läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Tervisekontrolli korraldamise kohta leiab infot Tööelu portaalist http://tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll/. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolliga seoses ei ole midagi muutunud – st tööandjal tuleb endiselt korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures nendele töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tuleneva tervisekontrolli eesmärk on nakkushaiguste leviku ennetamine klientidele. Selle tervisekontrolli tegemine on vajalik vaid tegevusaladel, kus tööiseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut (näiteks toitlustuse valdkonnas). Alanud aastast muutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses regulaarse tervisekontrolli korraldamise kohustus. Muudatustest saab täpsemalt lugeda siit: https://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/uuest-aastast-joustusid-muudatused-nakkushaiguste-tervisekontrollis.html
