Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:
Tööandja saab sellises olukorras kindlasti veel kord töötajaga üle arutada, miks vaktsineerimine on oluline ja tõhus meede viiruse leviku vältimiseks ning tööandja huvides tegutsemisel. Samuti tuleb võimalusel kaaluda alaliselt või ajutiselt konkreetse inimese töökorralduse muutmise võimalusi, sh töölepingu tingimuste muutmise võimalusi viisil, mis võimaldaksid töötamist jätkata ilma füüsilise kontaktita. Kui neid võimalusi siiski ühiselt ei leita, siis on alati võimalus kaasata protsessi töötervishoiuarst.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde nii tööandja õigus kui ka kohustus. Tööandja kannab tervisekontrolliga seotud kulud ning tervisekontroll töötervishoiuarsti juures tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Töötajale on see tavapärane töökohustuse täitmine nii nagu iga teise ülesande puhul. Juhul, kui töötaja keeldub, on tööandjal õigus töötajale teha hoiatus nagu muude töökohustuste mittetäitmise puhul ning mitmekordsel põhjuseta keeldumisel öelda tööleping ka erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 3 alusel.
Töötervishoiuarstid on seni ettevõtteid konsulteerinud vaktsineerimiste osas ja teevad seda ka edaspidi. Konsulteerimise aluseks on ettevõtte riskianalüüs, kus peavad olema välja toodud ohustatud töötajate grupid, ohuteguri toimest tulenev riskitase ning ennetavad meetmed. Kui töötervishoiuarst näeb sobiva ennetusmeetmena vaktsineerimist, aga seda ei ole riskianalüüsis ennetava meetmena välja toodud, siis seda soovitatakse. SARS-CoV-2 kontekstis peavad olema välja toodud kõik võimalikud ennetusmeetmed, vaktsineerimine nende hulgas. Kui ettevõte leiab riskianalüüsile tuginedes, et muud meetmed ei ole piisavad ning otsustab kehtestada kohustusliku vaktsineerimise, siis peab see olema riskianalüüsis väga selgelt välja toodud.
Kui töötaja suunatakse tervisekontrolli ja terviseseisundist tulenevalt ei saa ta jätkata töötamist senises keskkonnas senistes tingimustes, siis väljastab töötervishoiuarst otsuse, et töötaja ei sobi tervislikest põhjustest tulenevalt oma ametikohal jätkama. Antud kontekstis tuleb arvestada ka, et ennast terveks pidav inimene võib olla nakkusohuallikaks teistele, kui ta on vaktsineerimata ning tema tööd ei anna ümber korraldada. Juhul kui vaktsineerimine on antud tööülesannete täitmiseks vältimatu ja vastuvõtul selgub, et töötajal on tervislikust seisundist tulenevalt vaktsineerimine vastunäidustatud, siis väljastab töötervishoiuarst otsuse, et antud töötaja ei sobi sellele töökohale tervislikul põhjusel. Sest igal juhul ei saa töötaja ju jätkata, kui riskianalüüsist tulenevalt ei ole teisi meetmeid töötaja ohutuse tagamiseks.
Oluline on tähele panna, et töötervishoiuarstid ei väljasta tõendeid vaktsineerimise vastunäidustuste kohta, kuid saavad teha otsuse, mis lubab või ei luba konkreetsel ametikohal töötamist jätkata. Kui töötaja ei saa tervisest tingituna töötamist enam tööandja juures jätkata, siis on ta mittevastav ning tööandjal on õigus tema tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.
