Kaheksat riiki hõlmava raporti kohaselt tuleks vähendada Põhja- ja Baltimaade regiooni CO2 heitmeid 2020. aastaks 70 protsendi ja 2030. aastaks 95 protsendi võrra, kasutades selleks olemasolevaid tehnoloogiaid majanduslikult tõhusal viisil. Raport teeb panuse energiasäästule hoonetes ja transpordis, soovitab täielikult loobuda kivisöe, põlevkivi ja turba kasutamisest elektri ja soojuse tootmisel, vähendada nafta ja gaasi puurimist Norras ning keskenduda puhastele energiatootmisviisidele.
Nii tuleks neljakordistada regiooni tuuleenergia võimsusi 40 GW-ni, enam kasutada päikesest toodetud elektrit ja soojust ning edendada põllumajandusjääkidest toodetavaid biokütuseid inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks. Tuuleenergia tootmise kombineerimine hüdroenergiaga, millest täna toodetakse pool Põhjamaade elektrienergiast, pakub raporti kohaselt kindla ja soodsa alternatiivi fossiilenergiajaamadele.
Kaugküttelahendustes soovitatakse täielikult loobuda fossiilallikatest ning asendada need regioonis piisavalt leiduva bioenergia ning teiste taastuvate allikatega. Näiteks tuuakse Rootsit, kus ainult 16% vajaminevast kaugküttesoojusest toodetakse fossiilenergiast.
Transpordivajaduste rahuldamiseks soovitatakse kolmandiku ulatuses üle minna teise põlvkonna biokütustele, võtta kasutusele väiksema kütusekuluga sõiduvahendid, eelisarendada ühistransporti, jalgsi ja jalgrattaga liiklemist kombineerituna sundliikumise vajadust piirav ruumiplaneerimisega ning kaubavedude suunamisega raudteedele ja veekogudele.
Eestit tuuakse raportis esile kui regiooni kõige suuremat saastajat per capita. Raport tõdeb, et Eesti põlevkivikompleks on regiooni kõige mustem tööstus ning muretseb, et vastupidiselt EL kliima ja energiapoliitika suundumustele, arendab Eesti jätkuvalt põlevkivitööstust. Raporti kohaselt järk-järgult suletava põlevkivikompleksi asendustöökohad peavad tulema rohemajandusest ning paiknema samuti Ida-Virumaal. Selliselt oleks võimalik vältida sotsiaalsete probleemide kuhjumist ning etnilisi pingeid, leitakse raportis.
Ambitsioonika kava elluviimise saadava kasu näiteks tuuakse Taanit, kus eesrindlikud energiasäästu ning taastuvenergia kavad on pannud aluse globaalse haardega ekspordivõimelisele tööstuse tekkele. Lisaks rõhutatakse kavas, et jätkuv sõltuvus fossiilallikatest jätab regiooni majandused hinnakõikumiste ning naftat ja gaasi tarnivatest riikide poliitiliste manipulatsioonide meelevalda. Puhtama valiku eelistamine toob aga kaasa soodsamad energiahinnad, sest erinevalt mustaenergiajaamadest on taastuvenergiajaamad madalamate muutuvkuludega, leiab raport.
Raport avalikustatakse samaaegselt diskussioonidega Eesti energiamajanduse pikaajaliste valikute üle, mis neidsamu teemasid üritab lahendada. Terviklik lähenemine regiooni energiavarustuskindluse tagamiseks on kindlasti raporti tugevuseks, sest energiaturgude ühendamine ei saa toimuda sõltumatult. Pigem tagada energiajulgeolek seotuna Skandinaaviaga, kui sõltuda Vene gaasist või naftast. Vähem kui aasta eest Eesti keskkonnakonnaorganisatsioonide ja taastuvenergia edendajate koostöös avaldatud taastuvenergiale ülemineku kava leidis samuti, et Eestis on võimalik aastaks 2030. majanduslikult tõhusal ja energiajulgeolekut tagaval viisil täielikult üle minna taastuvallikate kasutamisele elektri- ja soojusmajanduses.
Raportiga saab tutvuda: www.airclim.org.
Rene Tammist,
juhataja,
Eesti Taastuvenergia Koda
