Maksu- ja Tolliameti peajuristi Martin Aasa sõnul on otsus tähelepanuväärne, kuna kinnitab maksustamisel majandusliku tõlgendamise reegli kehtimist ja ameti volitusi tehingutele teistsuguse maksuõigusliku hinnangu andmiseks.
„See tähendab, et maksustavate majandustehingute hindamisel lähtume eelkõige tehingu tegelikust sisust, mitte selle juriidilisest vormist. Selle juhtumi puhul oli meie hinnangul rida tehinguid tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil ning selle tõlgendusega nõustus ka kohus,“ ütles Aas.
Majandusliku tõlgendamise põhimõte võib puudutada näiteks selliseid juhtumeid, kus inimene vormistatakse tööjõumaksude vältimiseks töölepingu asemel tööle käsunduslepinguga, kuigi sisuliselt täidab ta töölepingule omaseid tööülesandeid. Sellisel juhul on Maksu- ja Tolliametil õigus hinnata käsunduslepingu alusel osutatav teenus ümber töölepingu alusel töötamiseks ja määrata tasumisele kõik seadusest tulenevad tööjõumaksud.
Peajurist rõhutas, et kohtute seisukoht kinnitab veelkord, et Maksu- ja Tolliametil on nii õiguslikud instrumendid kui ka võimekus keeruliste pettuste avastamiseks ja maksustamiseks.
„Eraõiguses võivad lepingu pooled omavahelisi suhteid tõepoolest oma äranägemise järgi kujundada, kuid nad ei saa oma äranägemise järgi kujundada oma maksukohustusi. Seega kui näiteks mõni äriühing vormistab enda majandustegevusega seotud tehingute varjamiseks tehingud teise äriühingu nimel, ei anna see veel kindlust, et ta seeläbi maksukohustusest pääseb,“ märkis Aas.
Riigikohus jättis sel nädalal menetlusse võtmata OÜ Floberg Capital kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, millega jäeti rahuldamata äriühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse ja intressinõude tühistamise nõudes. Maksuotsuse ja intressinõude alusel pidi OÜ Floberg Capital täiendavalt riigile tasuma üle 2,5 miljoni euro.
