Alustavate väikeettevõtjate jaoks on sageli suurimaks peavalu tekitajaks kõik maksudega seonduv. Kas, kui palju, millal ja kellele maksta tuleb? Kas ka väikese käibe juures peaks raamatupidaja abiks olema? Ettevõtluskonto on lahendus kõigile neile küsimustele, sest seda kasutades puudub raamatupidamiskohustus ning kõikide maksete arvestus ja maksu- ja tolliametile maksmine on automaatsed.
Kellele on ettevõtluskonto mõeldud?
Ettevõtluskonto on ettevõtlusega tegelemiseks väga kasutajasõbralik lahendus. See sobib inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid, mille tarbeks ei ole vaja endal teha suuri kulutusi. Näiteks lapsehoidjatel, koduabilistel – või õpetajatel, aga ka teksti- või turundustööde tegijatel on kulud enamasti olematud. Samuti sobib konto ka neile, kes müüvad eraisikutele või juriidilistele isikutele kaupu, mis on kas omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.
Samuti on ettevõtluskonto levinud ka sõidujagamise teenuse platvormide Bolt, Uber jm hulgas, kus eraisikult eraisikule osutatud teenuse tulu maksustatakse lihtsustatult.
Ettevõtluskonto kasutajale võib osutatud teenuse eest tasuda ülekandega või sularahas, mis tuleks maksukohustuse täitmiseks lihtsalt kontole panna. Arvet pole vaja esitada ning kui teenuse või kauba ostjaks on juriidiline isik, on sobivaks kuludokumendiks maksekorraldus või makseterminali väljastatud kviitung.
Pole vaja muretseda töötamise registreerimise, raamatupidamise aruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ega maksude tasumise pärast – kõik tehakse sinu eest automaatselt ettevõtluskonto laekumiste alusel.
Tuleb aga teada, et ettevõtluskonto kasutajal ei ole võimalik kulusid maha arvestada. Seepärast ei sobi see teenus neile, kelle põhitegevus on näiteks mujalt ostetud kaupade vahendamine või kellel kaasneb teenuste osutamise või kaupade müügiga arvestatav kulu. Neil on kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu.
Kuidas ettevõtluskontot maksustatakse?
Ettevõtluskonto võlu peitub selle kasutamise lihtsuses. Sisuliselt on tegemist tavalise arvelduskontoga, millele rakenduvad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Kontole võib tellida pangakaardi ja soovi korral ka kaardimakseterminali. Küll aga on igapäevatoimingute jaoks soovitatav kasutada teist arvelduskontot, et vältida MTA-le tehtavate kannete eest ekslikku maksukoormust.
Maksumäär on ettevõtluskontot kasutades 20% kontole laekunud summast. See sisaldab nii tulu- kui sotsiaalmaksu ning kogumispensioni lepingu sõlminutele ka pensionikindlustust. Pank arvestab iga laekumise puhul summa automaatselt ning kannab selle MTA-le. Kui aastane tulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40% maksumääraga.
Näide
Mari on massöör, kelle tunnine seanss maksab 30 eurot. Nädalas külastab teda keskmiselt 15 klienti, kes tasuvad massaaži eest ülekandega või sularahas, mille Mari ise oma ettevõtluskontole kannab. Nädalas laekub Mari kontole seega keskmiselt 450 eurot tulu, millest pank broneerib 20% ehk 90 eurot maksude katteks ning kannab MTA-le. Nii jääb Marile kätte 360 eurot nädalas ja ühtegi maksudeklaratsiooni ta esitama ei pea. Samuti pole vaja ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu lisada füüsilise isiku deklaratsiooni.
Üle 40 000-eurose aastatuluga ettevõtjatel on aga kohustus end äriregistris ettevõtjana ja MTA-s käibemaksukohustuslasena registreerida ning sellisel juhul ka raamatupidamis- ja maksuarvestust pidada.
Millega veel arvestada?
Palju on küsitud, kas ettevõtluskonto kasutamisega kaasneb ka ravikindlustus. Silmas tuleb pidada, et õigus ravikindlustusele tekib siis, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.
Seega, kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma 2024. aastal kalendrikuus vähemalt 1993,75 eurot. Sellisel juhul on sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud ja konto omanikul õigus ka ravikindlustusele.
Samuti on tekkinud küsimusi ettevõttele teenuse osutamise või kauba müümise kohta. Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele jt isikutele, kuid tasub teada, et teenuse osutamisel juriidilisele isikule tekib ostjal tulumaksukohustus. Kaupu müües ostjal mingit maksukohustust ei teki. Täiendav maksukohustus on ette nähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.
Kuidas ettevõtluskonto avada?
Ettevõtluskonto saavad avada kõik eraisikud, kellel on Eesti isikukood (sh e-residendid). Lepingu sõlmimiseks peab eraisik olema LHV Panga klient. Ettevõtluskontot kasutades ei saa olla samaaegselt käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal või sarnasel tegevusalal.
Ettevõtluskontot saab avada ja sulgeda väga mugavalt LHV internetipangas. Konto avamiseks tuleb siseneda LHV internetipanka, valida rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud“ ja real „Ettevõtluskonto“ vajutada nuppu „Sõlmi leping“. Lepingu saab allkirjastada Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardiga. Oluline on eelnevalt tutvuda ettevõtluskonto lepingu tingimustega.
Lepingu sõlmimisega annab ettevõtluskonto omanik LHV Pangale korralduse broneerida ettevõtluskontole laekunud summadelt ettevõtlustulu maks ning kanda ettevõtlustulu maks üle maksu- ja tolliametile. Ettevõtluskontol olevat vaba raha saab konto omanik vabalt kasutada sarnaselt tavapärasele arvelduskontole.
