Praegu klassifitseeritakse Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi – RTJ) 9 „Rendiarvestus“ kohaselt kõik rendilepingud kas kasutus- või kapitalirendiks.
Rendilepingut peetakse kapitalirendiks siis, kui kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Vastasel juhul peetakse rendilepingut kasutusrendiks. Olulisim erinevus ilmneb rendi kajastamise meetodites rentniku raamatupidamisaruannetes. Kui kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis, siis kasutusrendi puhul ei pea rentnik praegu kajastama oma bilansis kõiki rendikohustusi, see aga muudab rendiarvestuse vähem läbipaistvaks finantsaruannete kasutajate jaoks.
Rentide kajastamine rentniku aruannetes
IASB-i plaanitavate muudatuste kohaselt peab bilansis kajastama ka kõiki kasutusrendi tehinguid. Rentnikul tuleb renti kajastada kui rendimaksete tasumise kohustusena esitatud kohustust ja kasutusõigusena esitatud vara. Esmane rendikohustus tuleb hinnata rendimaksete diskonteeritud väärtuse alusel rendiperioodi jooksul. Seega vastab vara väärtus kohustuse suurusele, mis sisaldab rendilepingu sõlmimiseks tehtud esmaseid otsekulutusi.
Vaatamata uute reeglite sarnasusele kehtiva kapitalirendi arvestuse korraga, tegi IASB mõningaid muudatusi rendilepingute edasises kajastamises. Nii peab rendilepingu sõlmimise algetapil kindlaks määrama sõlmitava lepingu tüüpi.
- Tüüp A eeldab, et rentnik kasutab rohkem kui mitteolulist osa renditavast varast. Sel juhul hakatakse omandiõigusena esitatud varale arvestama amortisatsiooni ning kohustust hakatakse maha kandma finantsamortisatsiooni reeglite järgi ehk siis intressikulude kaudu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Selline kohustuse kajastamine tagab renditud eseme bilansilise väärtuse kiirendatud mahakandmise. Seda tüüpi rendileping on kohaldatav transpordivahendite, seadmete jms rendi arvestusele.
- Tüüp B näitab, et rentnik ei kasuta rohkem kui mitteolulist osa renditud varast. B-tüüpi rendiarvestusel on sarnasusi kasutusrendi arvestusega, sest rendikulud kajastatakse lineaarselt. Seda tüüpi rendilepingut kasutatakse maa, kinnisvara jms rendi puhul.
Renditehingute kajastamine rendileandja aruannetes
Standardi uuendatud eelnõu eespool toodud nõuded puudutavad rendilepingute kajastamist rentniku aruannetes. Kuid ka rendileandja peetavas renditehingute arvestuses on tehtud muudatusi.
Rendileandja peab rendilepingud samuti jagama kaheks.
- A-tüüpi rendilepingu kohaselt peab rendileandja väljarenditud vara bilansist maha kandma ning kajastama selle asemel rendiga seotud debitoorset võlgnevust ja vara jääkväärtust. Rendi debitoorse võlgnevuse suurus võrdub rendimaksete diskonteeritud väärtusega rendiperioodi jooksul. Lisaks peab rendileandja rendi jõustumisel viivitamata kajastama kasumi, mille suurus võrdub debitoorse võlgnevuse suurusega, kust on maha arvatud vara selle osa väärtus, mille kajastamine on lõpetatud. Intressitulu arvutatakse rendileandjale kogu rendiperioodi jooksul nii rendi debitoorse võlgnevuse kui ka jääkvara kohta.
- B-tüüpi rendiarvestus langeb praktiliselt kokku kehtiva kasutusrendi arvestamise korraga. RTJ 9 kohaselt kajastab rendileandja väljarenditud vara oma bilansis tavakorras samamoodi nagu ettevõtte bilansis kajastatava vara puhul ning kajastab rendilepinguga seotud tulu ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul.
Kuigi IASB nõuab kategooriliselt kasutusrendi senise kajastamise viisist loobumist, on siiski tehtud üks järeleandmine. Kui rendilepingu mitteannuleeritav periood on 12 kuud või lühem, võivad rentnik ja rendileandja arvestada renti korras, mis on analoogiline kasutusrendi arvestuse praeguse korraga.
Nüüdseks on selle standardi 2013. aasta redaktsiooni kohta märkuste ja ettepanekute vastuvõtmine lõppenud. Uue standardi jõustumise täpse aja määrab IASB saadud märkuste ja ettepanekute läbivaatamisel.
Jana Veržbitskaja,
auditi konsultant,
Villems Donoway
