Direktiivi algsed eesmärgid olid väiksemate ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ja finantsaruandluse võrreldavuse suurendamine. Eesti hinnangul kumbagi eesmärki ei saavutata ning direktiivi ülevõtmise tagajärjel väheneks meie majandusruumi läbipaistvus ja ettevõtete konkurentsivõime.
„Eestis on loodud mugav e-aruandluse süsteem, millega oleme andmete esitamist tunduvalt lihtsustanud. Direktiiv on seetõttu meie puhul vastuolus iseendaga, sest sunnib peale lisaaruandlust nii pankade kui riigi tarbeks,“ ütles minister Jürgen Ligi. “Ettevõtjate tegutsemine muutuks raskemaks, sest partnerite valimiseks või laenude saamiseks pole võrreldavaid majandustulemusi mugavas elektroonilises keskkonnas. Läbipaistmatus kasvatab riske, tõstab laenu hinda ja ahendab ligipääsu rahastamisele.“
Eesti soovib esiteks vaidlustada direktiivi ebaproportsionaalse piirangu, mille kohaselt tohib Äriregistri ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkonna kaudu esitatavaid majandusaasta aruannete täiendavaid lisasid väikestelt ettevõtetelt nõuda ainult maksude kogumise eesmärgil. Mikro- ja väikeettevõtted annavad Eestis 98% ettevõtete koguarvust ning 54% kõigi ettevõtete müügitulust.
Eestis esitavad 1. jaanuaril 2010. aastal jõustunud seadusemuudatuste kohaselt kõik äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud majandusaasta aruandeid e-aruandluskeskkonna kaudu. Kõik huvirühmad nii era- kui riigisektoris saavad neid andmeid kasutada. Direktiivi kitsendav nõue tähendaks selle kõrgeid rahvusvahelisi auhindu pälvinud süsteemi muutmist ning paljud riigiasutused ja ka eraettevõtted peaksid seejärel majandusaasta aruannetest kaduva teabe saamiseks pöörduma otse ettevõtjate poole. Statistikaametil ei oleks eeltäidetuna juba majandusaasta aruandega kogutud andmeid, mis aitavad ettevõtja aega kokku hoida. Näiteks eeltäidetud ettevõtte komplekssest kalendriaasta aruandest (EKOMAR) oli majandusaasta aruande andmetega täidetud keskmiselt 80% ja andmeesitajad lisasid juurde 20% näitajatest. Nii tooks direktiiv Eestis kaasa - vastupidiselt selle eesmärkidele - halduskoormuse ümberpaiknemise ja tõusu nii ettevõtetele kui riigile.
Teiseks vaidlustab Eesti direktiivi sätte, mille kohaselt liikmesriik võiks loobuda aastaaruannete sisulisest võrreldavusest. Nimelt võivad liikmesriigid kehtestada oma ettevõtjatele reegli, mille kohaselt ei pea finantsaruannetes kajastama tehinguid nende sisu järgi, vaid vormi järgi. Kuni selline säte kehtib, ei saavutata direktiivi eesmärki – piiriülese äri lihtsustamist liikmesriigiti võrreldavate aruannete abil.
Kummutamaks ekslikku meediakajastust tuleb rõhutada, et audiitorkontrollis direktiiv võrreldes kehtiva korraga muudatusi kaasa ei too, sätestades, et avaliku huvi üksusi ning keskmise suurusega ja suurettevõtjate finantsaruandeid peab auditeerima tegevusloaga audiitorettevõtja.
Eesti on seisukohal, et tehtud ettepanekute tähelepanuta jätmine menetluse käigus on toonud kaasa meie huve kahjustavad poliitikavalikud. 20.-21. juunil toimunud lõpphääletusel Euroopa Nõukogus hääletas Eesti direktiivile vastu ja esitas mittenõustumist selgitava deklaratsiooni.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ tühistamisest.
