Ameerika mõttekoda Tax Foundation (edaspidi – TF) leidis septembris avalikustatud aruandes, et OECD maksusüsteemide seas on Eesti oma konkurentsivõimelisim. Tore uudis küll, aga… Ükskõik kuidas ja kes meie maksusüsteemi ka ei kiidaks, peab kiidusõnade hulga ja nende kõlavuse üle hindamisel arvestama, mida täpselt analüüsiti ja mida millega tegelikult võrreldi.
Kõikvõimalike reitingute puhul, TF pingerida kaasa arvatud, ei tohi unustada, et need on enamjaolt subjektiivsed ja suhtelised. Maksusüsteemid ei saa olla ühtemoodi „parimad“ kõigile maksumaksjaile ja seda korraga kõigist tahkudest lähtuvalt. TF ise kinnitab, et hindas maksusüsteemide konkurentsivõimet suuresti äriinvesteeringute maksukoormuse ning seadustesse sissekirjutatud neutraalsuse järgi. Maksumaastike kujundamisele aga lähenetakse märksa laiemalt (nt arvestades sotsiaalse tasakaaluga, solidaarsusega). Seega on seegi reiting subjektiivne. See, et riikidele omistatud skoorid (Eestil siis see kord sada palli sajast) ei tähenda midagi muud kui vaid hinnanguid, mille alusel riike üksteisega võrrelda, näitab reitingu suhtelisust. Seega oleks ennatlik järeldada, et meie süsteem ongi täiuslik. Kui mõne teise reitingus hinnatava riigi süsteem muutub paremaks, võib ka Eesti „täiuslik“ skoor muutuda ilma ühegi maksuparagrahvi muutmiseta.
Päevakajaliselt võib esikoht reitingus kõlada ja ta kõlabki uhkelt. Igapäevases töös ei ole sellest siiski ei välisinvestorile ega poliitikakujundajale kasu, kui ei teata täpselt, kuidas riigile omistatud hinne kujuneb. Kõnesoleva mõttekoja reitingut on õnneks võimalik lahti võtta üksikuteks koostisosadeks.
Reitingu koostisosad
Reiting koosneb viiest elemendist:
- Neljast maksuliigi alamreitingust
- ettevõttemaksud,
- tarbimismaksud,
- varamaksud,
- füüsiliste isikute maksud;
- ja ühest alamreitingust
- rahvusvaheline maksustamine.
Ettevõtte- ja varamaksude alamreitingu järgi otsustades hindab TF meid esikoha vääriliseks. Füüsiliste isikute maksude osas järgneme kohe selle osa liidrile – Uus-Meremaale – ja asume auväärsel 2. kohal. Tarbimismaksude ja rahvusvahelise maksustamise järgi oleme aga OECD teiste riikidega võrreldes alles esimese kolmandiku lõpus (vastavalt 9. ja 11. koht).
Täpsemalt saab maksusüsteemi kohta lugeda värskest Raamatupidamisuudiste novembrinumbrist. Need, kes ei ole jõudnud veel uueks aastaks ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
