„Kuigi tegelikud muutused maksumäärades seisavad ees alles uuel aastal, on avalikus ruumis aset leidev maksudebatt juba inimeste tunnetusse jõudnud,“ sõnas MTA peadirektori astetäitja maksude alal Raili Roosimaa.
„Sellest hoolimata on hea tõdeda, et 91 protsenti Eesti elanikest on pigem või täiesti nõus, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus ja jätkuvalt on kõrge ka inimeste usaldus maksu- ja tolliameti töö vastu,“ lisas ta.
Uuringust selgus, et 94 protsenti elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt. 89 protsenti inimestest väidab end teadvat, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma, näiteks palgalt, lisatulult ja muult selliselt. 64 protsenti peab oma teadmisi selles osas heaks. Samuti peab 66 protsenti Eesti elanikest tõenäoliseks, et kui jätta osa oma tulust deklareerimata, siis MTA kontakteerub temaga.
Veidi skeptilisemad ollakse aga kaaskodanike maksukuulekuse osas. Vaid 61 protsenti Eesti elanikest arvab, et enamik inimesi deklareerivad ja maksavad oma maksud korrektselt ära. Lisaks usutakse, et 70 protsenti elanikest oleks valmis tarbima makse mittetasuvate ettevõtete tooteid ja teenuseid, kui see oleks nende jaoks soodsam.
„Nii uuringu tulemustest kui ka avatud vastustest on selgelt näha, et inimesed on maksuteemadele viimasel aastal rohkem mõelnud ja oma seisukohti selgemalt kujundama hakanud,“ rääkis Roosimaa.
Näiteks on varasemast suurem toetus ideele, et kõrgemat sissetulekut teenivatel inimestel peaks olema senisest kõrgem maksukoormus. 70 protsenti arvab, et kõrgemat sissetulekut teenivatel inimestel peab olema tänasest suurem maksukoormus, toetus sellele ideele on kasvanud seitse protsenti võrreldes möödunud aastaga.
Maksutahte uuringut viiakse MTA tellimusel läbi juba kuuendat aastat, seekord oli uuringu läbiviijaks Kantar Emor ning kokku küsitleti 1326 elanikku.
Maksutahte uuringu eesmärk on välja selgitada 15–74-aastaste Eesti elanike hoiakud ja uskumused maksude maksmise, MTA töö, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning Eestis kehtiva maksusüsteemi osas. Uuring võimaldab hinnata viimaste aastate jooksul toimunud arenguid võrdluses aastatel 2018–2022 läbi viidud maksutahte uuringu tulemustega ning annab seeläbi MTA-le sisendi valdkonna edasiseks arendamiseks.