Selles artiklis vaatleme konkreetsemalt maksuriske, mis võivad tekkida töötaja koolituskulude katmisel.
Kuidas tõendada koolituse vajalikkust
Vajaduse tõttu määratleda, kas koolitus oli tööandja seisukohalt tööks vajalik või mitte, tuleb siinkohal viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2012. a otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-54-12, milles kohus selgitas, et kulutuse määratlemine «tööks vajalikuna» ei tähenda, et kulutus peaks alati õigusaktidest tulenevalt olema kohustuslik või selle tegemisel peaks järgima rangelt õigusakte. Kulude määratlemisel erisoodustusena tuleb hinnata töösuhte omapära igal üksikjuhtumil. Kohtukolleegium selgitas, et tööks vajalikud kulutused võivad töö olemusest sõltuvalt olla erinevad ning kulutused, mis konkreetse töösuhte iseloomu arvestades kujutavad endast erisoodustust, võivad teistsuguse töösuhte puhul olla tööülesannete täitmiseks vaieldamatult vajalikud.
Juhul kui koolituse abil täiendatakse töötaja tööülesannete täitmise seisukohalt mittevajalikke oskusi ja teadmisi või ei ole koolitatava töötaja tööülesandeid muudetud selliselt, et ta vajaks ümberõpet, saab kulutuste katmist käsitada töösuhtest tulenevalt töötajale antava rahaliselt hinnatava hüvena, millest töötaja saab isiklikku kasu ning mis kuulub seetõttu maksustamisele erisoodustusena.
Riigikohtu halduskolleegium selgitas 7. novembril 2000. a kohtuasjas nr 3-3-1-44-00 tehtud otsuses, et tasemekoolituse puhul tuleb tõendada, et:
- töötaja täidab pärast koolitamist uusi, keerulisemaid tööülesandeid ning
- koolitus oli vajalik, kasulik või kohane maksumaksja ettevõtluse arendamiseks või säilitamiseks.
Kohus selgitas, et oluline tähendus võib olla ka töötaja koolituseks tehtud kulutuste vastavusel töösuhete kestvusele pärast koolitamist.
Tõendamise lihtsustamiseks soovitab Maksu- ja Tolliamet tööandjatel sõlmida töötajatega TLS-i §-s 34 sätestatud koolituskulude kokkulepe, milles näidatakse ära tasemekoolituse sisu ja sellega kaasnevad kulud, samuti kulude tegemise otsene vajadus ja põhjus. TLS-i § 34 lõige 1 näeb ette, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
Pikemalt saab töötajate koolituskulude maksuvabastusest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised novembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit.
