Arvestada tuleb sellega, et peale särava idee peab projekt vastama hulgale tingimustele, mida iga rahastaja sätestab lähtuvalt oma valdkonna strateegiatest. Tihti ei kattu rahastaja huvid täielikult taotleja huvidega ja nende vahel kompromissi leidmine ei ole lihtne. Arvestada tuleks ka üha rangemaks muutuva rahastajate-poolse kontrolliga – kui taotleja rikub toetuse tingimusi, siis võidakse kogu toetus tagasi nõuda.

Eestis on välja arendatud e-taotluste keskkonnad, mis justkui tähendaks, et taotleja jaoks on läinud asi lihtsamaks, kuid mõnes osas on hoopis vastupidi – taotlemine on muutunud keerukamaks. Näiteks paljud andmed võetakse otse registritest ja need ei pruugi vastata hetkeolukorrale (nt omandivahetus, maaomandi muutus jpm).

Samuti ei võimalda paljud e-taotlusvormid lisada piisava pikkusega tekste, tabeleid, graafikuid jms, keskkond võib ülekoormuse tõttu vahel hanguda, osa infost jääda salvestamata ning ka taotleja internetiühenduse probleem võib kriitilisel hetkel osutuda saatuslikuks.

Sellest, mida tuleks toetuse taotlemisel silmas pidada, võib lugeda äsja ilmunud veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 1, 2017.