Töötaja vastutus seaduse järgi

Üldiselt kehtib põhimõte, et kui töötaja rikub kohustust, mis tuleneb temaga sõlmitud töölepingust, saab teda vastutavaks pidada ainult juhul, kui ta on rikkumises süüdi. Süülise vastutuse põhimõte tuleneb võlaõigusseaduse § 127 lg-st 3 ja tähendab seda, et töötaja vastutab tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest.

Kahju väljanõudmise eeldus on, et tööandja tõendaks töötaja kohustuste süülise rikkumise ja kahju suuruse. Kui tööandja seda teha ei suuda, ei ole tal ka võimalik kahju hüvitamist nõuda.

Hoolsuse määra arvestamine on praktikas kujunenud üsna keeruliseks. Üldjuhul tuleb hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, tema ametialaseid teadmisi, mida töö tegemiseks nõutakse, ning töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadma pidi (TLS § 16, lg 2).

Kui töötaja on tekitanud kahju tahtlikult ehk ta on õigusvastast tagajärge soovinud, vastutab ta kogu tekkinud kahju eest ja peab seega hüvitama kogu kahju (TLS § 74, lg 1).

Hooletusest tekitatud kahju korral toob seadus ära loetelu vastutuse ulatuse ja kahjuhüvitise suuruse määramiseks.

Sellest, mida peab sisaldama töötaja varalise vastutuse kokkulepe ja millised on kahjusumma kinnipidamise tingimused, saate lugeda varsti ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 3, 2016. Kui te pole veel jõudnud ajakirja tellida, saate seda teha eriti headel tingimustel - kuni 27. maini on pakett "Raamatupidamisuudised" 20% allahindlusega! Vaata täpsemalt www.rup.ee/tellimine