Vahekohtus võimaliku vaidluse lahendamine ei ole ilmselt esimene mõte, mis uut lepingut sõlmides peast läbi käib. See võib tunduda ka veidi piinlik – kes ikka lepingu sõlmimise rõõmus võimalikest tulevastest probleemidest rääkida tahaks. Siiski tagab õiguste parema kaitse see, kui ausalt ja läbimõeldult vaidluste lahendamise korras kokku leppida. Kokkuvõttes säästab selle tulemusena aega ja raha kumbki pool. Vahekohtumenetluse valik on võimalik nii nn riigisiseste kui ka rahvusvaheliste lepingute puhul. Kuna viimased osutuvad tihti keerukamateks, on artiklis neile veidi enam tähelepanu pööratud.
Pretsedenditu Jukose juhtum
Suurepärane näide nn suure mastaabi vahekohtumenetlusest, mis ilmestab sellise menetluse tähtsust ja võimalusi, on 2014. aasta suvel lõpu saanud kõmuline menetlus Jukose enamusaktsionäride ja Vene Föderatsiooni vahel. Nimi Mihhail Hodorkovski ja tema saatus on teada kõigile. Samuti see, et ta vahistati 2003. aastal, väidetavalt kättemaksuks president Vladimir Putinile poliitilise väljakutse esitamise eest, ning mõisteti maksupettuse, riisumise ja rahapesu eest 14 aastaks vangi (vabanes 2013. a). Vähem tuntud on fakt, et tema endised kaasaktsionärid naftaettevõttest Jukos algatasid vahekohtumenetluse Vene Föderatsiooni vastu, nõudes riigi tegevuse tagajärjel neile tekitatud kahju hüvitamist. Eelmise aasta juulis rahuldaski Haagi alaline vahekohus Group Menatep Limitedi (Jukose endine aktsionär) nõude Vene Föderatsiooni vastu. Nõue rahuldati küll vaid osaliselt, kuid väljamõistetud summa oli siiski suurim, mida vahekohtumenetluses eales välja mõistetud ‒ 50 miljardit dollarit.
Väärib meenutamist, et aastal 2003 oli Jukos Venemaa suurim naftaettevõte igapäevase tootluse arvestuses, omades sadat tuhandet töötajat. Aktsionäride investeeringute ülevõtmine saavutati mitmete sammudega, mis hõlmasid mh ettevõtte tegevuse halvamist (eelkõige ettevõtte juhtkonna ja võtmetöötajate arreteerimise, vangistamise ja ahistamise kaudu), kasutades seda ettekäändena Jukose vara tükkhaaval ülevõtmiseks. Hiljem anti kõik Jukose varad riigi omandis olevatele ettevõtetele Rosneft ja Gazprom. See muutis Rosnefti riigi suurimaks naftatootjaks. Vene Föderatsiooni tegevus kulmineerus Jukose likvideerimisega aastal 2007, mille tulemusel jäid kohtusse pöördunud endised enamusaktsionärid oma investeeringuist täielikult ja lõplikult ilma.
Haagi alaline vahekohus leidis oma otsuses, et kuigi Venemaa ei olnud Energiahartat (Energy Charter Traty, edaspidi – ECT) allkirjastanud, tuli tal Jukose puhul ikkagi täita sellest tulenevaid nõudeid. Samuti leidis kohus ühehäälselt, et Vene Föderatsioon rikkus ECT-st tulenevaid kohustusi, kui hävitas Jukose ja võttis üle selle varad. Kohtutribunal otsustas, et Vene Föderatsioon peab seetõttu Jukose endistele enamusaktsionäridele kahju hüvitamiseks maksma 50 miljardit USA dollarit (lisaks 60 miljonit dollarit õigusabi- ja 4,2 miljonit eurot vahekohtumenetluse kulusid). Otsus oli summade suuruse osas pretsedenditu. Tribunal leidis, et aktsionäride väide, et Jukos hävitati ja selle vara võeti ära poliitilistel põhjustel, on õige. Sellise otsusega võeti Vene Föderatsioon rahvusvahelise õiguse rikkumise eest vastutusele ning seda sõltumatu ja vaidluse lahendamiseks jurisdiktsiooni omava vahekohtutribunali poolt.
Otsuse kohaselt oli tasumise kohustus hiljemalt 15.01.2015, kuid Vene Föderatsioon teatas kohe, et kavatseb otsuse vaidlustada. Otsus on siiski vaid erandlikult vaidlustatav, sest vahekohtumenetluses tehtav otsus on lõplik ja siduv ning sundtäidetav 150 riigis vastavalt 1958. a New Yorgi kohtuotsuste täitmise ja tunnustamise konventsioonile. Vene Föderatsioon ei ole väljamõistetud summasid tänaseni tasunud.
Vahekohtumenetluse plussid
Eespool toodud näide Jukose menetlusest on hea sissejuhatus vahekohtumenetluse eeliste teemale laiemalt. Vaadates toimunu poliitilist tausta, on selge, et kui Jukose endised aktsionärid oleksid pöördunud oma kahjunõudega Haagi vahekohtu asemel Vene Föderatsiooni riikliku kohtu poole, siis ei oleks nad mitte üksnes kaotanud kohtuprotsessi, vaid suure tõenäosusega oleksid pidanud kannatama ka muude kahjulike ja otseselt nende vastu suunatud repressioonide all.
Seega oli vahekohtumenetlus siin ideaalseks hoovaks, mille kaudu saada vaidlusele kiirelt erapooletu ja õiglane lahendus. Jukose näide ilmestab kõiki vahekohtumenetluse plusse. Kuid sama efektiivne nagu on vahekohtumenetluses vaidluste lahendamine Jukos vs. Venemaa taoliste hiigelnõuete menetlemisel ja maailma mastaabis epohhiloovate otsuste langetamisel, on see ka väiksemate nõuete menetlemise puhul. Vahekohtumenetluse üldreeglid ja põhimõtted, millest kaasuste vahekohtumenetluses lahendamise puhul lähtutakse, jäävad samaks.
Vaidluste lahendamise protsessist ja eelistest (rahvusvahelises) vahekohtumenetluses loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 2, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
