Muudatused aitavad kohtumenetluses keskenduda olulisele ning jätta ära tegevused, mis ei anna tuntavat lisaväärtust.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on Eesti kriminaalmenetlus läänemaailma mõistes kiire ja sujuv. „Hoolimata sellest oleme koos partneritega leidnud võimalusi, kuidas muuta menetlust veelgi ratsionaalsemaks ning vältida protsesside liigset venitamist. Muu hulgas hoiame muudatustega kokku ka inimeste aega ja raha,“ sõnas justiitsminister.

Ministri hinnangul ei paku kehtiv kriminaalmenetluse seadustik praegu eriliselt mahukate kriminaalasjade lahendamiseks piisavalt sobilikke menetluslikke tööriistu. 

Justiitsministeeriumi ettepanek on tuua kriminaalmenetlusse juurde omaksvõtu instituut. „See tähendab, et pooled võivad üldmenetluses enne kohtu ette minekut anda kohtule teada asjaoludest, mille suhtes neil vaidlust ei ole. See võimaldab nii kohtul kui ka igal kohtumenetluse osalisel hoida kokku oma aega ja raha ning menetlus sujub selle võrra kiiremini. Praegu seadus sellega ei arvesta, et mõne küsimuse üle vaidlust ei pruugi ollagi ja vaidluse puudumisest hoolimata tuleb ikkagi kohtus tõendeid esitada ja uurida,“ tähendas justiitsminister Madis Timpson.

Ettepanekute järgi plaanib ministeerium tõmmata piirid klassikalistele menetluse venitamise vahenditele nagu pahatahtlik kaitsjate vahetamine, tõenditega üllatamine, kohtust puudumine ja muu taoline. Nii saab kohus võimaluse jätkata menetlust venitamiskatsetest hoolimata.

Ka tsiviilhagi kriminaalmenetlusest lahti haakimine muutub senisest lihtsamaks. Tänu sellele võiks tulevikus olla vähem kriminaalasju, mille lahendamist tsiviilhagi takistab.

Veel on plaanis korrastada lühimenetluse regulatsiooni. Ettepaneku järgi peaks süüdistatav edaspidi senisest varem ära otsustama, kas ta soovib lühimenetlust või mitte. Prokuratuuril tekib aga kaebeõigus kohtulahendite suhtes, mis on prokuratuuri hinnangul seadusega vastuolus.

Ministeerium soovib piirata ka määruskaebuste ja uurimiskaebuste esitamise õigust ning anda võimaluse vormistada määrusi senisest rohkem pealdisena. Nii saab menetluses vältida tarbetuid viivitusi, kuivõrd enamikku vaheotsuseid saab vaidlustada kriminaalasja kohtus arutamisel.

Kohtule on plaanis anda võimalus seada kohtukõnede pikkusele maksimaalse ajalimiidi. Põhjalikumad ja detailsemad seisukohad saab edaspidi kohtule edastada kirjalikult. Ettepanekute järgi hakatakse tõendite lubatavust hindama kohtuliku eelmenetluse faasis, et vältida ootamatusi ja ületõendamist. Seejuures ei võeta kelleltki ära täiendavate tõendite esitamise võimalust.

„Kohtule soovime anda ka võimaluse sekkuda senisest sisulisemalt sellesse, kuidas pooled mahukaid tõendeid ehk näiteks dokumente ja salvestisi kohtule esitavad. Sellegi ettepaneku mõte on takistada pahatahtlikku menetluse venitamist,“ ütles justiitsminister Madis Timpson. Ta lisas, et ka tõendite vahetamise regulatsiooni on plaan täpsustada, et pooltel oleks vähem võimalusi teineteist vastastikku üllatada ja nõnda protsessi venitada.

Selleks, et tuvastada suuremad probleemid Eesti süüteomenetluses ja otsida neile parimaid võimalikke lahendusi, on alates 2023. aasta suvest kohtunud justiitsministeeriumi juurde moodustatud süüteomenetluse juhtgrupp. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste pakett ongi välja töötatud koos õigusteadlaste ja kriminaaljustiitssüsteemi asjatundjatega.

Justiitsministeerium ootab kooskõlastusringil eelnõule tagasisidet 22. augustini 2024. Seejärel töötab ministeerium laekunud ettepanekud läbi, vajadusel kohendab eelnõud ning esitab selle valitsusele. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aasta alguses.