Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eesti on e-arvete kasutusulatuse poolest pigem mahajääjate seas. Soomes on e-arvete osakaal 75 protsenti kõikidest arvetest, Taanis 59 protsenti. Eesti avaliku sektori ostuarvetest on e-arveid 8 protsenti ning müügiarvetest 3 protsenti ja erasektori müügiarvetest on e-arveid veidi alla viiendiku. Asutused ja ettevõtted kasutavad peamiselt pdf-formaadis arveid ja saadavad neid elektrooniliselt/meilitsi, kuid need on masinloetamatud, mille töötlemine on kulukas ning töömahukas.
„E-arvetele üleminek on mõistlik, sest võimaldab kokku hoida kulusid, säästa tööaega ning vähendada tehnilist tööd arvetega. Eesti avaliku sektori sääst on konservatiivse hinnangu järgi umbes 2,5 miljonit eurot aastas. Erasektoris on see kordades suurem, kui e-arvete kasutamine oleks üleüldine,“ ütles rahandusminister Maris Lauri. „Kutsun organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete esindajaid tutvuma e-arvete kasutamise võimalustega ning avaldama arvamust ülemineku kohta, et kaasata kõigi osapoolte huvid.“
Ernst & Young Baltic AS-i läbi viidud uuring toob positiivsena välja, et Eesti tehniline valmisolek e-arvetele üleminekuks on hea ning enamus e-arveid juba kasutavatest ettevõtetest ja asutustest hindas e-arvete mõju organisatsioonile majanduslikult kasulikuks. Eelkõige ettevõtted, kes kasutavad arvutipõhiseid programme ei pea enam kasutama pdf-arveid. Otsene majanduslik kasu e-arvetele üleminekul saavutatakse ostuarvete töötluses, müügiarvetes on mõjud kaudsemad.
Rahandusministeeriumi juures moodustatud töörühma ülesandeks on projekti detailse tegevuskava koostamine sh üleminekumeetmed avaliku sektori asutuste tüübi ja suuruse järgi ning ettevõtete suuruse põhiselt. Koostööd on alustatud mitmete huvigruppidega ning seda on plaanis laiendada, et toetada tegevusi vabatahtlikuks e-arvetele üleminekuks enne kohustuse tekkimist.
Täpsemalt e-arvete kohta rahandusministeeriumi kodulehelt.
E-arve on elektrooniline arve, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas ning ei ole pdf-arve.
