Rahandusministeerium (RahM) on avalikustanud eelnõu keskkonnatasude seaduse muutmiseks, et muuta maavara kaevandamisõiguse tasude ning veevõtu tasude jaotust riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Lähemalt eelnõust kirjutab Keskkonnaõiguse Keskus.
Maavara kaevandamisõiguse tasu on tasu, mida tuleb maksta riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Tasu suurus on määratud kaevandatava maavara mahu või massi alusel ning see sõltub sellest, millist maavara (nt dolokivi, liiv, kruus, lubjakivi, põlevkivi) kaevandatakse. Juhul, kui maavara kaevandatakse üleriigilise tähtsusega maardlas (nt kõigis põlevkivimaardlates), laekub kehtiva seaduse kohaselt 50% tasust riigieelarvesse ja 50% kaevandamisala kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Kavandatava muudatuse kohaselt hakkaks KOV eelarvesse laekuma 25% kaevandamisõiguse tasust (kui kaevandatakse üleriigilise tähtsusega maardlas), ülejäänu jääb riigieelarvesse. Analoogne muudatus tehakse ka tasude osas, mida tuleb maksta veevõtu eest üleriigilises maardlas. Muudatuse põhjendusena tuuakse eelnõu seletuskirjas välja, et see aitab ühtlustada KOV-de võimalusi elukeskkonna parandamisel. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on keskkonnatasude eesmärgiks vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega seotud võimalikku kahju. Kui riigieelarvest rahastatakse keskkonnatasudest laekunud summade eest tavaliselt otseselt keskkonnakaitselisi meetmeid, siis KOV-de jaoks ei ole raha kasutamise eesmärk olnud seaduses paika pandud ja nn põlevkivivallad on seda kasutanud lihtsalt eelarvesse laekuva tuluna. RahM on leidnud, et keskkonnatasud on muutnud KOV-de sissetulekute erinevuse ebamõistlikult suureks ega peegelda nende tegelikke vajadusi. Suurte kaevandusaladega KOV-dele on keskkonnatasu oluline, kuid ebastabiilne sissetulek, mistõttu on KOV-de jaoks oluline risk nt mõne kaevanduse ootamatu mitteavamine, ning kaevandustest laekuvad sissetulekud võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda.
KOV-dele laekuva kaevandamistasude osa vähendamine on RahM-l olnud plaanis juba alates 2007. aastast, ent seni ei ole KOV-d sellega nõus olnud. Praegune eelnõu kujutab endast kokkulepet valitsuse ja Omavalitsusliitude Koostöökogu vahel, kusjuures muudatuse elluviimise eelduseks on veel mitmed tingimused. Eelnõu seletuskirja kohaselt KOV-de tulubaas muudatuse tulemusena tervikuna ei muutu, vaid kaevandusalade KOV-dele laekuv tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Ette nähakse ka nelja-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon, juhul kui tasandusfondi eraldis ei kata muudatusest tingitud tulude vähenemist. Muudatused on plaanis jõustada 2013. aasta algusest.
Keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
