Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile liikluskindlustust reguleeriva seaduse eelnõu, millega rakendub kindlustamata sõidukile liikluskindlustuse fondi automaatne kindlustuskaitse, edastas BNS.
Fondi automaatse kindlustuskaitse eest peab kindlustuskohustusega isik maksma fondile automaatse kindlustuskaitse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on fondi automaatne kindlustuskaitse, selgub eelnõu seletuskirjast.
Fondi automaatne kindlustuskaitse rakendub juhul, kui kindlustuskohustuseta 12-kuuline periood saab läbi või kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris, kuid ei sõlmita juurde kindlustuslepingut. Uuendus tagab, et kannatanutele saavad hüvitatud ka sellised kahjud, mis põhjustatakse sõidukiga, mille omanik ei täida seadusega talle pandud liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust.
Samuti kaitseb see regulatsioon mitte-õiguskuulekat sõidukiomanikku ennast, kuna kahjujuhtumi puhul jääb tema kanda vaid omavastutuse summa 640 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja fondi automaatse kindlustuskaitse makse kindlustatud perioodi eest, mitte kogu tekkinud kahju hüvitamise kohustus, nagu on sätestatud kehtivas liikluskindlustuse seaduses.
Eelnõu sätestab ka automaatse kindlustuskaitse kindlustusmakse arvutamise korra ja metoodika. Fond peab iga aasta 1. aprilliks avaldama järgmise aasta kindlustusmakse määrad oma veebilehel.
Lisaks lüheneb eelnõuga kindlustuskohustuseta periood seniselt 24 kuult 12 kuuni ning liikluskindlustuse lepingu tähtaeg ühe aastani.
Kõik kindlustuskohustusest vabastatud perioodil põhjustatud kahjud kuuluvad hüvitamisele viimase kindlustusandja poolt. Juhul, kui kindlustusandjal ei õnnestu kahju põhjustanud juhilt, kes teadlikult astus üle keelust osaleda liikluses ilma kehtiva poliisita sõidukiga ja põhjustas liiklusavarii, tagasi saada hüvitatud kahju regressnõude esitamisega, siis sisuliselt jääb see kindlustusandja enda kanda ehk selle hüvitavad kõik kindlustusvõtjad solidaarselt.
Kuna kindlustusandja kahjude hüvitamise periood lüheneb, siis väheneb ka lootusetute regressnõuete osakaal, mis on esitatud kindlustuskohustuseta perioodil liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi vastu.
Lisaks sätestab eelnõu, et liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta. Seega saavad kõik liikluskindlustuse lepingud olema tähtajalised lepingud, millega käib kaasas lepingu kehtivust tõendav poliis. Kehtiva liikluskindlustuse seadus sätestab, et liikluskindlustuse tavaleping on tähtajatu, tähtajatule lepingule sõlmitakse tähtajalised poliisid.
Eelnõu sätestab võimalusena sõlmida kindlustusleping automaatse pikenemisega ehk kindlustusleping pikeneb automaatselt järgnevaks perioodiks, kui hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu ei väljenda kindlustusvõtja teistsugust tahet.
Samuti sätestab eelnõu, et esmane on sõiduki taastusremont, mitte kahju hüvitamine rahas. Rahaline hüvitamine on lubatud juhul, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi teostamine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud kindlustushüvitise maksmises rahas. Kehtiv seadus sellist regulatsiooni ei sätesta.
Uue seaduse kohaselt peab kindlustusandja kahju hüvitamist alustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist – kehtiva seaduse alusel peab kindlustusandja tegema sama tähtaja jooksul üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse, see muudab kahjude käsitlemise kannatanu jaoks kiiremaks.
Eelnõu ei reguleeri enam üksikasjalikult liikluskindlustuse kohtueelsete vaidluste lahendamisega seonduvat. Liikluskindlustuse fondile pannakse rahandusministri ja fondi vahel sõlmitava halduslepinguga kohustuseks tagada kohustusliku liikluskindlustuse alaste vaidluste kohtueelne lahendamine.
Praegu on kindlustusalaste vaidluste lahendamiseks kaks kohtueelset institutsiooni, siis tulevikus puudub vajadus kahe dubleeriva süsteemi ülalpidamiseks – ka kohustusliku liikluskindlustuse vaidluste kohtueelne lahendamine korraldatakse tulevikus kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Eelnõu näol on tegemist uue liikluskindlustust reguleeriva seaduse terviktekstiga. Eelnõu väljatöötamisel püstitati kokku seitse eesmärki, märgib rahandusministeerium eelnõu kaaskirjas. Eelnõuga soovitakse liikluskindlustuse korralduse arusaadavamaks muutmist kindlustuskaitse omandamisel ja kannatanute nõuete rahuldamisel, kohustusliku liikluskindlustuse regulatsiooni kooskõlastamist võlaõigusseadusega, kindlustamata sõidukite liikluses osalemise vähendamist ning kohustusliku liikluskindlustuse fondi puudutavate sätete paindlikumaks muutmist.
Eelnõu lisaeesmärgid on Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivide ülevõtmise kvaliteedi kontrollimine, liiklusohutuse suurendamisele kaasaaitamine ning seaduse struktuuri ja vormi parandamine.
Seaduse planeeritud jõustumisaeg on 2013. aasta 1. juuli.
