Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa pangandusliidu ja pangandusjärelevalve loomise kohta, milles Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua euroala pankade üle ühtne järelevalvemehhanism.
Uue ühtse mehhanismi raames lasub Euroopa Keskpangal (EKP) lõplik vastutus kõigi euroala pankade usaldatavusnõuete täitmisega seotud konkreetsete järelevalveülesannete eest. Samas jääks liikmesriikide järelevalveasutustele ka edaspidi oluline roll igapäevase järelevalve teostamisel ning EKP otsuste ettevalmistamisel ja rakendamisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Eesti on huvitatud sellest, et tekiks väga efektiivne ühtne pangandusjärelevalve. Meil on endal asjad kõik hästi korras ja me sooviksime, et oleks Euroopas institutsioon, mis kontrolliks kõiki Euroopa pankasid ja sellel institutsioonil peaksid olema väga tugevad volitused," kommenteeris peaminister Andrus Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
"Pankadel ei tohi olla tunnet, et niikuinii nad päästetakse ära, niikuinii neid pankrotti ei lasta minna," lisas peaminister.
"Meie soov oleks, et see järelevalve haaraks kõiki pankasid, mitte ainult suuri pankasid, vaid ka väikseid pankasid, kes Euroopas panganduslitsentsi alusel tegutsevad," selgitas Ansip.
Eesti toetab komisjoni ettepanekuid, millega soovitakse suurendada usaldust Euroopa ühisraha euro ning euroala pangandusturu vastu, sealhulgas komisjoni pangandusliidu loomise ideed, kus esimese sammuna luuakse ühtne pangandusjärelevalve teostamise mehhanism läbi EKP.
Rahandusministeeriumi valitsusele esitatud Eesti seisukohade eelnõu järgi nõustub Eesti komisjoni ettepanekuga anda EKP-le keskne roll kõigi euroala pankade üle järelevalve teostamisel, kuid peab oluliseks, et säiliks Eesti senine koostöö pangandusjärelevalve valdkonnas Põhjamaadega ning selle kvaliteet, arvestades Eesti pangandusturu suurt integreeritust Põhjamaade turuga. Eesti finantsjärelevalve asutus peaks olema piisavalt kaasatud järelevalvekolleegiumide töösse, mille juhtriik on väljaspool euroala ja pangandusliitu.
Muu hulgas peavad Eesti seisukohtade põhjal riikide kohustused ja õigused pangandusliidus olema tasakaalus, eriti finantsgruppide päritolu- ja vastuvõtvate riikide vahel. Samuti leiab Eesti, et võrdsete mängureeglite tagamiseks ja suurema finantsintegratsiooni saavutamiseks peaks ühtse pangandusjärelevalve mehhanismiga liituma vabatahtlikult ka euroalast väljapoole jäävad riigid. Selleks tuleks leida euroalavälistele riikidele stiimuleid, mis suunaksid neid liituma.
Pangandusliit saab Eesti hinnangul olla tõhus ja tulemuslik ainult juhul, kui selle loomise lõpptulemusena moodustatakse lisaks Euroopa Liidu (EL) pangandusjärelevalvele ka EL-i ühtne kriisihaldus ja hoiuste tagamise süsteem.
Eesti pooldab Euroopa Komisjoni väljapakutud järkjärgulist üleminekut ühtsele järelevalvemehhanismile, kuid täiendavalt tuleks hinnata, kas ühtse pangandusjärelevalve osaline rakendumine 2013. aasta algusest on praktiliselt ja õigustehniliselt teostatav. Ka tuleks hinnata, kas ühtse pangandusjärelevalve rakendumine täies ulatuses 2014. aasta algusest on vastuvõetav.
