Tänasest on bussireisijatel kogu ELis tänu uuele määrusele (EL) nr 181/2011 senisest suuremad õigused. Määruses sätestatakse sõitjate põhiõigused ja kehtestatakse uued kohustused, mida bussijaamahaldajad ja bussiveoettevõtjad peavad sõitjate suhtes täitma, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.
Igal aastal sõidab ELis bussiga ligikaudu 70 miljonit inimest.
„Oleme täitnud oma lubaduse. Tänu sellele määrusele laienevad ELi reisijaõigused ka bussireisijatele. Euroopa Liit on nüüd maailmas esimene piirkond, kus kõik reisijaõigused kehtivad kõikide transpordiliikide puhul,” ütles transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.
Määruses kehtestatakse bussiga sõitjatele samasugused õigused nagu lennuki, rongi ja laevaga sõitjatele. Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestel on õigus saada tasuta abi selleks kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides ning rahalist hüvitist juhul, kui nende liikumisabivahend saab kahjustada või läheb kaotsi.
Uute õiguste kohaselt hüvitatakse kogu piletihind või marsruudi muutmise kulud, kui reis on ülebroneeritud või tühistatud või hilineb eeldatavast väljumisajast alates üle kahe tunni (õigus kehtib ainult üle 250 km pikkuse reisi korral). Lisaks hüvitatakse 50% piletihinnast siis, kui vedaja ei ole andnud sõitjale võimalust valida kas hüvitamise või marsruudi muutmise vahel (ainult üle 250 km pikkuse reisi korral).
Vedajal on kohustus pakkuda piisavat abi, näiteks suupisteid, einet või karastusjooke ja vajaduse korral majutust, kui üle kolme tunni kestev reis tühistatakse või kui see hilineb üle 90 minuti (ainult üle 250 km pikkuse reisi korral). Samuti makstakse hüvitist liiklusõnnetusest põhjustatud surma, vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral.
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse alusel ei hindade ega muude lepingutingimuste kaudu. Reisijatele vajalik info peab olema piisav ja hõlpsasti kättesaadavat enne reisi ja reisi kestel. Bussiveoettevõtjad peavad andma kõikidele sõitjatele võimaluse esitada kaebusi ning igas ELi liikmesriigis peab olema loodud sõltumatu asutus, kes vastutab määruse jõustamise ja vajaduse korral karistuste määramise eest.