Euroopa Komisjon soovib oma ettepanekus Euroopa Keskpanga (EKP) juhitavat ühist pangandusjärelevalvet, mis hõlmaks kõiki euroala panku, teatas BNS.

Kolmapäeval esitatud ettepanekute kohaselt hakkaks EKP vastutama krediidiasutustele tegevuslubade andmise, kapitalinõuete ning finantsvõimendust ja likviidsust käsitlevate nõuete täitmise tagamise, aga ka finantskonglomeraatide järelevalve teostamise eest, teatas komisjon.

Rahvuslikele keskpankadele peaks komisjoni esitatud eelnõu järgi jääma pankade igapäevane järelevalve. Ettepaneku järgi peaks pangandusjärelevalve alustama tööd juba tänavu jaanuaris.

EKP-l oleks õigus varakult sekkuda ja nõuda pankadelt parandusmeetmete võtmist juhul, kui pank rikub regulatiivseid kapitalinõudeid või on olemas oht, et ta seda teeb. EKP-l oleks lõplik vastutus kõigi euroala pankade finantsstabiilsusega seotud konkreetsete järelevalveülesannete eest.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles pressiteates, et komisjon soovib lõpetada nõiaringi, milles riikide raskused kanduvad üle neis tegutsevatele pankadele ja vastupidi. "Tulevikus ei tohiks pankurite kahjud jääda enam rahva kanda ja seada ohtu tervete riikide finantsstabiilsuse," ütles Barroso.

Varem on peetud võimalikuks, et komisjoni ettepanek puudutaks ainult 25 suuremat euroala panka, mitte kõiki ligikaudu 6000 panka.

Eelnõu järgi võiks EKP reegleid rikkuva panga tegevusloast ilma jätta või määrata sellele kuni 10%-ni käibest ulatuva trahvi, kirjutab Kauppalehti.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on öelnud, et EKP peaks keskenduma üksnes suuremate pankade järelevalvele.

Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier ütles sellel nädalal ajakirjanikele, et rahvuslikele asutustele jääb edaspidigi tähtis roll. "Tarbijakaitse jääb rahvuslike järelevalveasutuste vastutada. Nad jäävad samuti vastutama igapäevase järelevalve eest. Aga EKP-l peab tarvidusel olema õigus uurida iga panka," ütles Barnier.

Barnier märkis komisjoni teates, et EKP hakkaks kava kohaselt andma järelevalvealastest otsustest aru Euroopa Parlamendile.

Teine oluline vastuolude allikas on küsimus, kas EKP peaks saama järelevalveõigused euroalast väljapoole jäävate pankade üle. Asi puudutab lisaks Suurbritanniale ka Soomet ja Eestit, sest Nordea panga peakontor asub Rootsis ja Danske panga peakontor Taanis, mis kumbki ei kuulu euroalasse.

Eelnõu järgi oleks EKP-l õigus teostada järelevalvet ainult kontsernide euroalal tegutsevate tütarettevõtete üle. Euroalast väljapoole jäävatel riikidel oleks õigus vabatahtlikult liituda järelevalvemehhanismiga. Liitumine annaks Rootsile ja Taanile kummalegi koha järelevalveasutuse juhtkonnas.

Kavandatava eraldiseisva juhtkonna loomisega on kavas kindlustada pangajärelevalve sõltumatus EKP rahapoliitikast. Siiski võiks pangajärelevalve nõukogu juhtida mõni EKP juhtkonna liige, näiteks EKP nõukogusse kuuluv Portugali päritolu asepresident Vitor Constâncio, kirjutab leht.

Samuti on oodata erimeelsusi kavandatava järelevalvemehhanismi ja paar aastat tagasi Londonisse asutatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) omavahelise tööjaotuse kohta. Komisjoni kava kohaselt peaks EBA rolliks jääma õiguse tõlgendamine ja tegevusjuhiste andmine.

Euroopa Komisjon esitab kolmapäeval ka ettepaneku, et EBA koostaks ühtse järelevalvekäsiraamatu, mis aitaks säilitada ühtse turu terviklikkuse ja tagada kõigis 27 Euroopa Liidu riigis ühesuguse pangandusjärelevalve.

Komisjon kutsus liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnevat EL-i nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tänavu aasta lõpuks vastu võtma lisaks ka pangandusliidu ülejäänud kolm komponenti: ühtsed kapitalieeskirjad, ühtsed hoiuste kaitsmise süsteemi ning pankade maksevõime taastamise ja pangakriiside lahendamise raamistiku.