Riigikogu väliskomisjoni liige Margus Hanson märkis Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel Euroopa Liidus kavandatava finantstehingute maksu mõjusid prognoosiva raporti arutelul, et planeeritav maks vajab põhjalikku analüüsi ning ei tohi hakata takistama säästmist.
„Teema on aktuaalne, kuna rahaturgudel on kasvanud riskide võtmine läbi suure finantsvõimendusega toodete. Mõtteid maksustada finantstehinguid kostab maailma erinevatest riikidest ning ühel või teisel kujul on seda maksustamist juba praktiseeritud ka,“ lausus Hanson oma sõnavõtus.
Kuna kriisi järel arutletakse finantstehingute maksu üle ka Euroopa Liidu riikides, on Hansoni hinnangul ühenduses vaja selles valdkonnas tõhusat koostööd. "Tuleb hinnata mõju, võimalikke majanduslikke tagajärgi, aga arvestada sellegagi, et kehtestamise järel hakatakse otsima tõlgendusi ja kõrvalteid, et maksustamisest mööda hiilida. Seda tuleb vältida või vähemalt minimeerida juba enne maksu kehtestamist, muidu pole asjal mõtet,“ jätkas ta.
Esitletud raport soovitab maksustada eelkõige rahaturgudel spekuleerimiseks kasutatavaid kõrgema riskiga tuletisinstrumente. Maksu alt võiksid välja jääda traditsioonilisemad tehingud väärtpaberitega nagu aktsia- ja pensionifondide osakud. Tuleb arvestada sedagi, et 85 protsenti finantstehingutest Euroopas toimub finantsasutuste vahel ja need ülekanded ei ole seotud rahastamise või tegeliku majandustegevusega. Maksustamine võib siin põhjustada hoopis rahandusliku ebastabiilsuse suurenemist, märkis Hanson.
Ta rõhutas, et pikaajaliste investeeringutega seotud tehingute maksustamist tuleb kindlasti vältida. „Finantstehingute maks ei tohiks kujuneda maksukaristuseks finantseerimisasutustele ega vähendada inimeste huvi säästa,“ lausus ta.
