Seni olid kiiruskaamerad lubatud üksnes riigimaanteedel kiiruseületamise tuvastamiseks. Muudatuste kohaselt on statsionaarseid liikluskaameraid võimalik hakata kasutama ka linnades ja muudel kohalikel teedel ning lisaks kiiruseületamisele ka punase fooritulega ristmikule väljasõitmise menetlemiseks.
Algselt nähti määrusega ette kaamerate kasutamine ka ühissõidukiraja kasutamise ning ülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise menetlemiseks. Andmekaitse Inspektsioon leidis, et nende toimingute osas ei olnud kavandatud õiguslik regulatsioon piisavalt selge. Kiiruseületamise ning punase fooritule eiramise puhul kaamerad rakenduvadki automaatselt tööle üksnes rikkumise esinemisel. Ühissõidukirada võivad aga kasutada ka näiteks taksod, elektriautod ning kõik muud sõidukid ümberpõikeks ning pöörde sooritamiseks. Eelnõust ei selgunudki, kuidas süsteem rikkujad automaatselt välja selekteerib. Kui tänavale pannakse üles kaamera, mis pildistab või filmib kõik liiklejad ning pärast peab keegi need salvestised läbi vaatama, et rikkujad välja selekteerida, siis seda ei saa nimetada automaatseks liiklusjärelevalvesüsteemiks.
Andmekaitse Inspektsiooni poolt tehtud märkuste ja asutustevahelise kohtumise tulemusel otsustati ühissõidukiraja kasutamise ning ülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise tuvastamine eelnõust välja jätta.
Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et nii riigimaanteedel kui linnades-valdades toimunud kiiruseületamisi ja punase fooritule eiramisi menetleb politsei, mitte kohalik omavalitsus. Liikluskaamera poolt tehtud salvestis edastatakse automaatselt Maanteeameti poolt peetavasse andmekogusse (statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu), kus toimub automaatne sõiduki registreerimismärgi tuvastamine ja lõpliku sõidukiiruse arvutamine. Maanteeameti andmekogust saadab süsteem automaatselt salvestise edasi Politsei infosüsteemi, kus koostatakse hoiatustrahv sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.
