Muudatuste eesmärgiks on võtta üle EL direktiiv 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta), mis koondab varasema hoonete energiatõhususe direktiivi (2002/91/EÜ) koos vahepealsete muudatustega. Kajastasime direktiivi sisu ka oma 2010. a juuli uudiskirjas. Avaldatud seadusemuudatustega täpsustatakse mõningaid mõisteid ning muudetakse energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamisala. Muudatused jõustuvad 9. jaanuaril 2013. a.
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete eesmärgiks on ühelt poolt võidelda kliimamuutuste vastu, teisalt aga vähendada hoonete ülalpidamisega (eelkõige kütmise ja jahutamisega) seotud kulutusi tarbijatele. EL-s tervikuna moodustab hoonete energiatarve umbes 40% kogu energiatarbimisest. Seetõttu on tegemist olulise valdkonnaga, saavutamaks EL eesmärki – suurendada aastaks 2020 energia kasutamise tõhusust 20% võrra.
Seadusemuudatustega tehakse kehtivasse õigusesse mitmeid olulisi muudatusi. Muuhulgas muudetakse olulise rekonstrueerimise mõistet. Kehtiva ehitusseaduse kohaselt loetakse oluliseks sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on vähemalt 1/3 uue samalaadse hoone hinnast, muudatuste kohaselt on piirmääraks ¼ uue hoone hinnast. Muudatuste kohaselt peavad kõik oluliselt rekonstrueeritavad sisekliima tagamisega hooned pärast ehitustööde lõpetamist vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Sama kehtib kõigile hoonetele, mida laiendatakse selliselt, et laiendamise maksumus on enam kui ¼ uue samalaadse hoone hinnast. Hoonetele, milles asuvad kohaliku omavalitsuse asutused või riigiasutused, kohaldatakse seda nõuet alates 9. jaanuarist 2013. a, muudele hoonetele alates 9. juulist 2013. a. Kehtiva õiguse kohaselt peavad ehitustööde järel energiatõhususe miinimumnõuetele vastama vaid oluliselt rekonstrueeritud hooned, mille pind on suurem kui 1000 m2.
Keskkonnaõiguse Keskus
