Justiitministeerium on alustanud konsultatsioone teiste ministeeriumite ja riigiametnikega, et muuta pankroti- ja saneerimismenetluste korda ning luua selleks spetsiaalsed kompetentsikeskused. Ühtlasi tahetakse ka muuta pankrotihaldurite määramise korda.

Justiitsministeerium selgitab, et mida kauem menetlust läbi viiakse, seda kulukamaks see osaliste jaoks kujuneb ning seda vähem raha kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. Võlausaldajate usk pankrotimenetlusse on langenud. Pankrotimenetluse ebaefektiivne läbiviimine on otseselt koormav nii võlgnikele, võlausaldajatele kui ka riigile ja mõjutab negatiivselt kogu Eesti ettevõtluskliimat.

Ministeerium viitab Maailmapanga Doing Business raportile, kus on maailma riikide majanduskeskkonnad järjestatud ettevõtlussõbralikkuse järgi kohtadele 1 kuni 183 kümnes erinevas, sealhulgas maksejõuetuse valdkonnas. Nimetatud raporti kohaselt on Eesti 2011. a maksejõuetuse valdkonnas probleemide esinemise sageduselt maailma riikide hulgas 72. kohal. Ühe koha võrra Eestist eespool on tabelisse paigutunud Lesotho Kuningriik ja koht tagapool on Saudi Araabia Kuningriik. Läti on tabelis 32. ja Leedu 40. kohal. Soome asub maksejõuetuse edetabelis 5. kohal.

Alates äriühingu pankroti väljakuulutamisest kuni kustutamiskande tegemiseni on viimase viie aasta jooksul pankrotimenetlused kestnud keskmiselt:
2007 – 1029 päeva;
2008 – 1308 päeva;
2009 – 1172,5 päeva;
2010 – 686 päeva;
2011 – 842,5 päeva.

Ühest kirjeldatud probleemi tekkepõhjust pole võimalik välja tuua, märgib ministeerium, kuid saame oletada, et oluliseks asjaoluks on kohturessursi ebaefektiivne kasutamine. Pankrotimenetluses on kohtu roll muudest menetlustest erinev. Pankrotimenetlust peaksid juhtima ja pankrotimenetlusega seotud asju menetlema eriettevalmistusega kohtunikud, kohtu sekkumine peaks olema senisest aktiivsem. Justiitsministeerium esitab seega küsimuse, kas kohturessursi ebaefektiivne kasutamine ja maksejõuetusasjade menetlemise keskuste puudumine – pankrotimenetluse läbiviimine on jaotatud erinevate kohtute ja enamike kohtunike vahel - võib olla üheks eespool kirjeldatud probleemi tekkimise põhjuseks?

Olulisel kohal on kohtu ja halduri tihe koostöö, et saavutada parimal viisil pankrotimenetluse eesmärkide täitmine. Süsteemi on sisse kirjutatud konflikt. Kohus, kes vastutab tõrgeteta pankrotimenetluse kulgemise eest ja on vastutav halduri nimetamisel, et haldur oleks suuteline seaduspäraselt ja efektiivselt pankrotimenetlust läbi viima, peab hakkama halduri tegevusele hinnangut andma. Sellega antakse kaudne hinnang enda võimalikule ebaõnnestunud halduri valikule.

Justiitsministeerium pakub probleemi lahendamiseks välja maksejõuetusasjade menetlemise keskuse loomise. Juriidiliste isikute pankroti- ja saneerimisasjad koondatakse vastavalt ringkonnakohtu teeninduspiirkonnale Harju Maakohtu juurde asukohaga Tallinnas ja Tartu Maakohtu juurde asukohaga Tartus. Pankrotimenetlusega seotud hagidele luuakse erandlik kohtualluvus ja nende asjade menetlemine koondatakse vastavalt ringkonnakohtu teeninduspiirkonnale Harju Maakohtu juurde asukohaga Tallinnas ja Tartu Maakohtu juurde asukohaga Tartus. Asukoha määramisel võetakse arvesse, et Tartu ja Tallinn on suuremad keskused.