„Euroopa Prokuratuuri loomine on justiitsvaldkonnas märgilise tähtsusega. Esmakordselt on loomisel üleeuroopaline organ, millel saab olema reaalne võim menetleda ja esitada süüdistus kuritegudes väljaspool oma riigipiire. Võib ütelda, et see ei ole mitte ainult ühe uue ja väga vajaliku organisatsiooni algus, vaid see on ka algus ühetaolisema ja ühtsema Euroopa justiitsvaldkonna loomiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

EPPO hakkab esialgu tegelema EL-i eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemisega, näiteks EL-i toetustega seotud pettuste, kelmuste ja korruptsiooniga, aga ka suurte piiriüleste käibemaksupettuste ehk karussellpettustega, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.

"EPPO loomine peaks aitama tuua EL-i eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot, mida liit saab kasutada oluliste tegevuste rahastamiseks," rõhutas Reinsalu.

EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis, kuid selles mitteosalevatel liikmesriikidel on võimalik ka hiljem Euroopa Prokuratuuriga ühineda.   

Teise olulise teemana arutatakse justiits- ja siseküsimuste nõukogus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamist kolmandate riikide kodanikele. ECRIS on infosüsteem, mille kaudu on riikidel võimalik saada teavet isiku varasemate kriminaalkaristuste kohta teistes liikmesriikides. Liikmesriikide sooviks on tõhustada võitlust piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu ning ECRIS on oluline vahend informatsiooni saamiseks. Kuivõrd sageli võib isikul olla rohkem kui üks kodakondsus, palutakse ministritel otsustada, millistel juhtudel tuleb topeltkodakondsusega isikute andmed kanda ECRIS-e süsteemi. Samuti arutavad ministrid sõrmejälgede lisamisega seotud küsimusi.

Nõukogus on arutluse all ka määruse eelnõu, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Justiitsministrid arutavad, kas liikmesriigid peaksid vastastikku tunnustama ja täitma ka selliseid konfiskeerimisotsuseid, mis on tehtud väljaspool tavapärast kriminaalmenetlust nn ennetava konfiskeerimisena. Selline süsteem on kasutuses mitmes liikmesriigis ning põhineb kinnitust leidnud asjaoludel, et vara on saadud kriminaalse tegevuse tulemusena. Nõukogus tehtav otsus ei ühtlustaks liikmesriikide riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, vaid reguleerib üksnes riikidevahelise koostöö reegleid.

Nõukogu ühissessioonil arutavad ministrid sise- ja justiitsvaldkonna rolli üle EL-i küberjulgeoleku parandamisel. Eesti kui eesistuja juhtimisel on kavas novembris panna paika uued strateegilised suunised tugeva küberturvalisuse tagamiseks Euroopa Liidus.