"Senise regulatsiooni muutmine on parim lahend, sest sellega väheneb liitlaste ja tõenäoliselt ka Eesti ametiasutuste halduskoormus ning tõenäoliselt suureneb nõudlus kohapeal ostetavate teenuste ja toodete järgi," märgib ministeerium kavatsuses.
Käibemaksu nullprotsendilise määra rakendamine võimaldab kaitseministeeriumi sõnul liitlasriikidel suunata kavandatud eelarveressurss täies mahus planeeritud arendus- ja väljaõppetegevuste täideviimisele.
Käibemaksu tagastamise otsustamise faasi ära jäämine vähendab valitusasutuste asjaajamist, kuna käibemaksu tagastamise täna kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tasutud käibemaksu tagastamine liitlasriigile. Asjaajamise vähendamisega võib kaasneda ka riigi avaliku halduse teostamise kulu vähenemine sõltuvalt sellest, milline saab nullmäära rakendamise süsteem olema.
Lisaks soodustab muudatus kaupade ostmist Eesti ettevõtetelt, sest maksuregulatsioonidest tulenev erisus impordi ja kohapeal ostetud kauba vahel kaob.
Kuna praegu kuulub käibemaks välisriigile tagastamisele, siis käibemaksu kogumine ei tekita Eesti riigile sisuliselt maksutulu, vaid ainult vajaduse ülal pidada maksuarvestamise erinevaid protsesse. Seega nullmäära rakendamisega riigi maksutulud ei suurene ega vähene.
"Nullprotsendilise käibemaksu rakendamine liitlasriikidele mõjutab vähesel määral positiivselt ka tulumaksu laekumisi. Tulumaksu suurenemine toimub juhul, kui täiendav summa suunatakse Eestis tegutsevatelt ettevõtjatelt toodete ja teenuste ostmisele, millega kaasnevad tööjõult kogutavad maksud," märgib ministeerium.
Kehtiv regulatsioon, mille kohaselt maksustatakse Eestis viibivate ühises kaitsetegevuses osalevatele NATO liikmesriigi relvajõudude ametikohustuste täitmiseks vajalikud kaubad ja teenused üldise 20-protsendilise käibemaksumääraga, on sätestatud seaduse tasandil.
