Kehtiva kollektiivlepingute seaduse paragrahvi 11 sõnastust peetakse majanduslikult ebaotstarbekaks ja põhiseadusest tulenevate lepinguvabaduse, vaba eneseteostuse ning ettevõtlusvabadusega vastuolus olevaks. Lähemalt kavandatavast seaduse muutmisest kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Koidu Mölderson Kaubanduskoja "Teatajas".
Hetkel kehtiv paragrahv 11 sätestab kollektiivlepingu jõustumise ja kehtivuse põhimõttega, et leping on kehtiv üks aasta (kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti) ning kui kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes ei ole uut lepingut sõlmitud, siis on kohustus täita kollektiivlepingu tingimusi kuni uue lepingu sõlmimiseni (v.a kohustus pidada töörahu). Uue kollektiivlepingu sõlmimiseks on vajalik mõlema poole tahe ja nõusolek, mis võib viia aga situatsioonini, kus näiteks üks pooltest ei ole nõus uue kollektiivlepingu mõne punktiga, mis tähendab aga seda, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, siis kehtib vana leping edasi tähtajatult ning ilma lõpetamise võimaluseta.
Sellist seaduse sätet, kus pooltel ei ole võimalik mõistlikel alustel lepingut üles öelda, on kollektiivlepingu seaduse eelnõu seletuskirjas peetud vastuolus olevaks mitme põhiseadusest tuleneva põhiõigusega. Muuhulgas leitakse vastuolu põhiseaduse paragrahvidega 19 (vaba eneseteostuse õigus) ning 29 (lepinguvabaduse põhimõte ja üldine vabadusõigus töösuhete valdkonnas). Üldise vabadusõiguse hulka kuulub ka lepinguvabaduse põhimõtte osaks olev vabadus määrata omavahelise lepingu sisu ning selle kehtivuse ulatus ja –aeg, mida kehtiva kollektiivlepingu seaduse paragrahvi 11 lõige 5 sõnastus hetkel ei võimaldada. Ka võlaõigusseaduse üldised lepingute kohta käivad printsiibid (VÕS § 195 lg 3 ja 196) sätestavad määramata ajaks sõlmitud lepingu mõistlikku etteteatamistähtajaga lepingu lõpetamise võimaluse ning mõjuva põhjuse ilmnemisel erakorraliselt ülesütlemise võimaluse (nt lepingu rikkumine teise lepingupoole poolt või lepingu sõlmimisel aluseks olnud asjaolude muutumine, mis ei võimalda lepingut senisel viisil edasi täita).
Kehtivat seaduse sõnastust peetakse eelnõu koostajate arvates ka majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna kollektiivleping, millest tulenevad kohustused ja kokkulepped võivad määramata ajaks kehtima jääda, ei võimalda tööandjatel oma ettevõtte tööd ümber korraldada, olukorras kus muutunud majanduskeskkond nõuaks ettevõtjalt paindlikkust ja kiiret reageerimist. Sellest tulenevalt näevad eelnõu koostajad ka vastuolu põhiseaduse paragrahvis 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Suurem ettevõtlusvabadus aga peaks tagama parema ettevõtluskeskkonna, suurendama tööhõivet ja selle kaudu ka töötajate sissetulekut.
Kehtiv kollektiivlepingute regulatsiooni paindumatus lepingute muutmisel ja lõpetamisel on kindlasti ka üks põhjus, miks kollektiivlepingute sõlmimine ei ole ettevõtjate jaoks väga atraktiivne olnud või miks paljud kehtivad kollektiivlepingud on sõlmitud juba aastaid tagasi.
Uus sõnastus võimaldab tähtajalise kollektiivlepingu lõpetada, teavitades lõpetamise soovist vähemalt 2 kuud enne tähtaega ning tähtajatud lepingud on võimalik üles öelda, teatades sellest vähemalt 3 kuud ette.
Seega on õiguskomisjon seaduse muutmise eelnõus teinud ettepaneku muuta § 11 lõige 5 järgmiselt: „Kollektiivlepingu tähtaja möödumisel loetakse, et kollektiivleping on muutunud tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kaks kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kolm kuud, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Alates kollektiivlepingu ülesütlemise teate tegemisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus.“.
Muudatus soovitakse jõustada juba märtsis ning kehtiks ka enne märtsi sõlmitud kollektiivlepingutele.
Eelnõu ja seletuskirja leiab Koja kodulehelt aadressil www.koda.ee ning eelnõu osas on oodatud kõik ettepanekud ja kommentaarid e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koidu Mölderson
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
