Eesti ei soovi täiendavat halduskoormust tekitavate sätete lisamist kehtivasse keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiivi ning taotleb ühtlasi, et ei korraldataks dubleerivaid keskkonnamõju hindamisi.Eesti ei soovi täiendavat halduskoormust tekitavate sätete lisamist kehtivasse keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiivi ning taotleb ühtlasi, et ei korraldataks dubleerivaid keskkonnamõju hindamisi.
"Soov on taotleda sellist regulatsiooni, kus ettevõtetele ei tekitataks ebaproportsionaalseid lisanõudeid. Samuti soovime, et uus direktiiv kohalduks ainult pärast selle ülevõtmise tähtaega algatatud keskkonnamõju hindamistele," kommenteeris kehtiva keskkonnamõju hindamise direktiivi võimalikke muudatusi riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni esimees Arto Aas.
Direktiivi võimalikke muudatusi arutas esmaspäeval EL-i asjade komisjon. Aasa sõnul on plaanitavate muudatuste eesmärgiks muuta selgemaks keskkonnamõju hindamise eelhindamine ja parandada keskkonnamõju hindamise üldist kvaliteeti.
"Probleem on olnud see, et liikmesriigid rakendavad kehtivat direktiivi erinevalt. Samuti on vaja kaasajastada keskkonnamõju hindamisel arvestatavat teemade ringi, näiteks keskendudes muuhulgas ka maakasutuse muutustele, kliimamuutuste mõjule või katastroofiohule," selgitas Aas. "Kesksel kohal on ka hindamismenetluse lihtsustamine arendajate jaoks."
Üheks olulisemaks põhimõtteliseks muudatuseks senises korralduses on Aasa sõnul see, et eelhindamise protsessis läheb põhitähelepanu arendajate esitatava teabe sisule ja negatiivse eelhindamisotsuse põhjendamisele.
"Ühtlasi on täpsustatud ja täiendatud keskkonnamõju hindamise aruandes olevat infot ning kehtestatud on täpsem ajaraam mõjuhindamise etappidele," täiendas Aas.
Aas ütles, et üldiselt Eesti toetab eelnõu, kuid teatud reservatsioonidega. "Eesti seisukohtades on keskne püüd leida tasakaal uuest regulatsioonist tekkivate võimalike kulude ja tulude vahel ja seda nii looduskaitset ja inimeste tervise kaitset kui ka arendajate huvisid silmas pidades."
