Justiitsministeerium on mõnevõrra täiendanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõud, kusjuures muudatuste tegemisel on arvesse võetud ka Kaubanduskoja ettepanekuid, kirjutab Eesti Tööstus-Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Marko Udras Tööstuskoja Teatajas.
Kõige olulisema muudatusena on eelnõus lubatud ühe korteriühistuga hallata mitut kinnistut. Algselt soovis ministeerium lõpetada mitut kinnisasja majandavate korteriühistute tegevuse ning luua iga kinnisasja jaoks uus korteriühistu. Mitmed organisatsioonid (sealhulgas Kaubanduskoda) olid aga sellise lahenduse vastu.
Vastuses justiitsministeeriumile tõime välja, et kui mitut kinnisasja valitsev korteriühistu on senini saanud korteriomandite valitsemisega väga hästi hakkama, siis ei näe me vajadust toimivat ühistut jagada väiksemateks korteriühistuteks. Samuti juhtisime tähelepanu asjaoludele, et ühistu lõpetamine ja uute loomine nõuaks ajalisi ja rahalisi ressursse ning väiksem korteriühistu võib sattuda majanduslikult raskemasse olukorda.
Uuendatud eelnõusse on meie ettepanek sisse kirjutatud. See tähendab, et ka edaspidi võimaldatakse ühe korteriühistuga hallata mitut kinnistut. See on võimalik ainult juhul, kui korteriomanikud võtavad enne eelnõu jõustumist vastu otsuse jätkata senise ühistu tegevust. Kui sellist otsust ei teha, siis tekib 2016. aasta algusest igale kinnisasjale eraldi korteriühistu ning olemasolev korteriühistu loetakse lõpetatuks.
Audiitorkontrolli nõudest on loobutud
Eelnõu esimeses versioonis sisaldus uus nõue, mille kohaselt on audiitorkontroll kohustuslik vähemalt 100 korteriomandiga korteriühistule. Kirjas justiitsministeeriumile väljendasime oma vastuseisu sellisele nõudele. Leidsime, et kohustuslik audiitorkontroll suurematele korteriühistutele ei ole hädavajalik. Korteriomanikel on mitmeid võimalusi, mille kaudu teostada või korraldada juhatuse tegevuse üle järelevalvet (näiteks õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, juurdepääs korteriühistu pangaandmetele, õigus määrata juhatuse tegevuse üle revisjon). Samuti juhtisime tähelepanu, et audiitorkontroll tooks endaga kaasa täiendavaid kulusid korteriühistule. Ministeerium on meie ettepanekut ka kuulda võtnud ning eelnõu täiendatud versioonis on audiitorkontrolli nõudest loobutud.
Uued korteriomanike kohustused
Eelnõus on kajastamist leidnud ka tühjade korterite kütmise probleem. Eelnõus on selgelt välja toodud, et korteriomanik peab tagama korteris temperatuuri, mis ei kahjusta teisi kortereid ega tekita teistele korteriomanikele üleliigseid kulusid. See tähendab, et korteriomanik on kohustatud oma korterit kütma ka juhul, kui ta viibib eemal või korterit kasutavad teised inimesed. Siiski ei ole eelnõus paika pandud kindlat miinimumtemperatuuri, mis peab olema igas korteris.
Korteri kütmise kohustuse kõrval on justiitsministeerium lisanud korteriomanikele veel ühe täiendava kohustuse – teabe andmise kohustus. See tähendab, et korteriomanik peab korteriühistule edastama oma telefoni või elektronposti aadressi, seda muidugi juhul, kui tal on sellised sidevahendid olemas. Lisaks peab korteriomanik andma oma elukoha aadressi, kui ta elab mujal. Korteriomanik peab hoolitsema ka selle eest, et need andmed oleksid õiged. Teabe andmise kohustus peaks tulevikus vähendama juhtumeid, kus korteriühistul ei õnnestu korteriomanikuga kontakti saada.
Korteri müümise nõue
Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu ees ning korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta müüks oma korteri. Eelnõu esimeses versioonis oli välja toodud kaks juhtumit, millal saab korteri müümist nõuda: esiteks, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korterite kasutamist ning teiseks, kui korteriomanik on jätnud täitmata korteriomaniku kohustused. Uuendatud eelnõu nimetab ka kolmanda aluse: korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
Seadus plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2016.
