"Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu," seisab eelnõu seletuskirjas.
Ministeerium lisas, et kui siiani on kasvav toiduainete nõudlus rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutub järjest olulisemaks, kuidas põllumajandusmaaga ümber käiakse.
Uue seadusega soovib maaeluministeerium kindlustada, et väärtuslikul põllumajandusmaal säiliks igal juhul maatulundusmaa sihtotstarve ka siis, kui moodustatakse näiteks uus katastriüksus. Piirangute järgi ei tohi väärtuslik põllumajandusmaa ei looduslikel põhjustel ega ka inimtegevuse tagajärjel muutuda maaks, millel on puud kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ega puu- või põõsaistandikuks.
Puu- ja põõsaistandikuks ei loetaks siiski marja- ja viljapuuaeda ning aiandit ning nende rajamine väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile on siiski lubatud, välja arvatud juhul, kui tegu on poolloodusliku koosluse esinemisalaga.
Lisaks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uusi ehitisi ega olemasolevaid ehitisi laiendada ega ümber ehitada. Samuti ei tohi kehtestada väärtuslikule põllumajandusmaale planeeringut, mis nende põhimõtetega vastuollu läheb, lisaks ei tohi omavalitsus väljastada põhimõtteid rikkuvaid ehituslube.
Eelkõige tuleks üldse välistada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamine. Kui see ei ole mingil põhjusel siiski võimalik, siis on see asjakohane üksnes maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehk põllumajandusehitiste rajamise korral, märkis majandusministeerium.
Seejuures ei saa elamut mingil juhul käsitleda põllumajandusehitisena, sõltumata sellest, kas see oleks maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik või mitte. Näiteks on maapiirkonnas ministeeriumi andmeil ohtralt vanu kasutusest välja läinud talukohti ja muid vanu ehitisi, mida saaks elamu ehitamise soovil kõigepealt kasutusele võtta.
Lisaks märgib ministeerium, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsega seotud piirangutest tuleneb vajadus tagada ametkondade vaheline koostöö ka selliste juhtumite korral, kus väärtuslikku põllumajandusmaad tahetakse hõivata maavarade kaevandamiseks.
Selle tagamiseks teeb maaeluministeerium eelnõus ettepaneku, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks maaeluministeeriumile, mis annab arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Maaeluministeeriumi teatel on vaja luua ühtne põllumajandusmaa andmebaas, mis kajastaks kõiki põllumajandusmaa massiive, sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad. Praeguse maakatastri probleem on, et see kajastab andmeid registrisse kandmise hetkel, nii et kui mõni põllutükk näiteks võsastub ja seda ei saa harida, ei kajastu see registrites.
Väärtusliku põllumajandusmaa andmekogu sisaldaks ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid mulla viljakuse kohta ning oleks avalik. Selle teabe abil oleks põllumajandustootjal võimalik hinnata, milliseid põllumajanduskultuure või agrotehnilisi võtteid eeldab tema kasutuses olev maa, et saavutada tõhusaim tootmine, seisab seletuskirjas.
Põllumajandusmaa on eelnõu järgi maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse või selle osa koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik, välja arvatud maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30% või mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna.
Maaeluministeeriumi plaani kohaselt peaks kavandatav seadusemuudatus jõustuma 2017. aasta 1. juulil.
