Määrus põhineb komisjoni 31. jaanuaril esitatud ettepanekul ja jõustub kolmapäeval. Seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist ühe aasta jooksul ehk kuni 31. detsembrini 2024.
Määruse kohaselt loetakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõudele vastavaks ka need EL-i põllumajandustootjad, kes kasvatavad neljal protsendil oma põllumaast lämmastikku siduvaid kultuure ja/või püüdekultuure. Soovi korral võib põllumajandustootja siiski jätkata nõude täitmist maa hoidmisega kesa all või tootmisest väljas.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis, et üksnes siis, kui põllumajandustootjad saavad oma maast ära elada, investeerivad nad tulevikku. "Vaid siis, kui me saavutame üheskoos oma kliima- ja keskkonnaeesmärgid, saavad põllumajandustootjad jätkuvalt elatist teenida. Meie tootjad on sellest hästi teadlikud. Täna vastu võetud määrus suurendab tootjatele vajalikku paindlikkust ning näitab, et nende oluline töö EL-i toiduga kindlustamisel ja kestlikkuse edendamisel tasub end ära. Peagi esitame rohkem ettepanekuid, kuidas leevendada survet meie põllumajandustootjatele.“
Liikmesriigid, kes soovivad erandit riiklikul tasandil kohaldada, peavad komisjoni teavitama 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, et teave jõuaks põllumajandustootjateni võimalikult kiiresti.
Ühise põllumajanduspoliitika toetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad järgima üheksat ranget keskkonna- ja kliimastandardit. Neid tingimusi kohaldatakse peaaegu 90 protsendile kasutatavast põllumajandusmaast EL-is ja neil on oluline roll kestlike põllumajandustavade juurutamisel. Standardites nõutakse muu hulgas teatava minimaalse osa põllumaa hoidmist tootmisest väljas. Tavaliselt mõeldakse selle all kesa, aga ka mittetootlikke maastikuelemente, nagu hekid või puud. Kohustusest on vabastatud põllumajandusettevõtted, millel on vähem kui kümme hektarit põllumaad. 31. jaanuaril tegi komisjon ettepaneku võimaldada ühise põllumajanduspoliitika toetusi saavatele EL-i tootjatele selle nõude suhtes suuremat paindlikkust.
