Majanduskomisjoni 30. aprillil algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) täpsustab seaduse mõningaid sätteid tulenevalt Euroopa Liidu õigusest. Samuti täiendatakse vedaja ja veokorraldusjuhi hea maine nõuete loetelu täiendava väärteokoosseisuga.

Muudatustega lisatakse tulenevalt nõukogu direktiivist nõue, milles käsitletakse EL-is liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite (auto ja selle haagis) tehnokontrolli ja -ülevaatust, et ettevõtja peab tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Nimetatud kohustusi peab lisaks veoseveole täitma ka tasulisel sõitjateveol.

Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 30. aprillil algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudab aga kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, on tulevikus selle nõude aegumistähtaeg 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 30. aprillil algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu näeb ette koondada rahandusministeeriumi ja maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse täna EAS-i kaudu. Eelnõu kohaselt hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.

Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Kehtiva õiguse järgi saab füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis, ehk toetuse saaja vahendab inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.

Eelnõu muudab regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Programmi tingimused kehtestatakse edaspidi valitsuse määruse asemel ministri määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 30. aprillil algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu laiendab eesti keele õppimise võimalusi Eesti kodakondsuse soovijatele.

Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.