Valitsuse 22. jaanuaril algatatud väärteomenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (580 SE)
Eelnõuga luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.
Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.
Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile.
Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.
Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.
Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 22. jaanuaril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (581 SE)
Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.
Nüüd on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.
Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.
Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse
aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
