Ministeerium plaanib joogivee kvaliteedi kontrolli muuta riskipõhiseks
Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat ettevõtet, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Kui seni peavad vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid konkreetseid riskihinnangus esile tõstetud näitajaid.
"Ennekõike on tegemist olulise muudatusega rahvatervise seisukohast, kuna joogiveega seotud ohtusid saab edaspidi paremini ennetada ja vajadusel neile efektiivsemalt reageerida. Uus kord peaks oluliselt lihtsustama veekvaliteedi kontrolli joogiveega tegelevate ettevõtete, sealhulgas majutusettevõtete ja turismitalude jaoks," ütles tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka kehtiva korra kohaselt. "Kui turismitalu pidaja otsustab koostada riskihinnangu, siis on see ühekordne kulu, mis võimaldab tal järgnevatel aastatel kontrolli kulusid oluliselt kokku hoida," lisas minister.
Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Et ettevõtteid riskihinnanguga abistada, on terviseamet alustanud Eesti põhjaveekogumite ülevaate koostamisega. Töö valmib plaanide kohaselt aasta lõpuks.
Muudatused joogivee määruses on seotud Euroopa Komisjoni joogivee direktiivi kontrolli- ja analüüsimeetodeid puudutavate muudatuste ülevõtmisega. Eelnõu ettevalmistamisse on kaasatud Eesti Vee-ettevõtete Liit.
Määrus jõustub plaanide kohaselt selle aasta 27. oktoobril.