Majandusministeeriumis valminud meresõiduohutuse seaduse muudatustega kavandatav merendusmaksude tõus muudab laevasõidud kallimaks ja peletab ristlusturistid Tallinnast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Septembris valitsuse heakskiidu saanud eelnõuga kirjutati järgmise aasta riigieelarvesse merendusmaksude tõus seniselt ligi 10 miljonilt eurolt 20 miljonile eurole, märgib leht.
Eesti suuremaid reisijatevedajaid Tallink alles rehkendab, kas korvata eeloleval aastal seadusemuudatusega ettevõttele tekkiv 500 000 euro suurune lisakulu pileti maksumust tõstes või laevade restoranides ja kauplustes hindu kergitades. "Konkurents on merel kõva, kuid meie restoranid ja poed peavad arvestama ka kaldal küsitavate hindadega," lausus Tallinki juhatuse liige Andres Hunt.
Kavandatava metoodika järgi võidaks Tallink praegusega võrreldes maksudes ligi kümnendiku võrra Tallinna-Helsingi liinil, kus laevad käivad sadamas kaks korda päevas. Kuid Stockholmi laev käib üle päeva, mis suurendab kulusid ligi 80 protsendi võrra. Hinnavahe peavad kinni maksma ligi miljon Rootsi ja Eesti vahel liikuvat reisijat.
Kolmandik merelt kogutavast maksutulust kulutatakse jäälõhkumiseks, kuid suurema osa sellest maksavad need, kes jäälõhkumisteenust ei vaja: jäälõhkujatega sarnase klassiga laevu kasutavad reisiliinid ja üksnes suvel Tallinna külastavad ristluslaevad.
Kui praegune seadus lubab kõrge jääklassiga reisilaevale kuni 50-protsendist maksusoodustust, siis kavandatava seadusemuudatusega saab soodustust kõigest viiendiku võrra. Kui jääklassita laev peab eelnõu uue seaduse järgi maksma iga mahutonni kohta 35 senti, siis jäälõhkujaga sarnane 1A superklassi laev 28 senti.
Hundi hinnangul loob selline muudatus konkurentsieelise vanadele laevadele ja muudab investeeringud küsitavaks. "Tallinki uued laevad hoiavad talvel laevatee ka vanematele laevadele vaba, kuid nüüd tõuseb meile rakendatav tasu märkimisväärselt."
Harvadelt külalistelt senisest mitu korda suuremat tasu ette nägev maksutõus peletab Tallinna sadamast paljud ristluslaevad, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Kui meie liinilaeva puhul ei saa suuri probleeme tulla, siis aastas vaid neli korda Tallinna külastava kruiisilaeva puhul tõuseb küll esile küsimärk," ütles Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko. "Samas ei vaja ükski meie laev veebruaris-märtsis jää kuhjumise ajal kõrge jääklassi tõttu jäämurdmisteenust. Reederid on arvestanud investeerides uute ja võimsamate laevadega, kuid see maksutõus ei arvesta sellise arenguga."
Viking Line'il seisab Borodenko sõnul alles ees arvutamine, kuidas maksumuudatus laevaliinile ja ka piletihindadele mõjub.
Suviti külastab Tallinna üle 300 ristluslaeva, nende arvu vähenemise ulatust ei oska turuosalised lehe andmeil seni prognoosida. Pealinna suveniirimüüjaid teeb klientide vähenemise väljavaade aga ärevaks.
Esmaspäeval riigikogu majanduskomisjonis oma liikmete huve kaitsma hakkav logistikaklaster peab maksutõusu lehe sõnul hukatuslikuks. "Meie ettevõtted on teinud ära hiiglasliku töö, et Eestit läbivaid kaubamahtusid pärast pronksiöö langust taastada. Nüüd aga tõmmatakse sellele ühe käeliigutusega kriips peale," rääkis logistikaassotsiatsiooni juht Andrus Kuusmann lehele.
Kuusmanni sõnul oleks maksutõusu tagajärg see, et laevad hakkavad eelistama teisi sadamaid ning nii kukuks läbi Tallinna lennujaama ja Estonian Airiga koostöökava muuta Tallinn kruiisituristidele reisi alustamise ja lõpetamise kohaks.
Kuusmanni hinnangul tähendab kavandatav maksutõus mõnes sektoris nelja-viiekordset tõusu, ehkki kogusummas toob kaasa maksukulu kuni 40-protsendise kallinemise.
Tallinna sadamast öeldi Eesti Päevalehele, et muudatused seavad eelisseisu Pärnu sadama ja idapoolsed väikesadamad, kus vajatakse jäälõhkumist palju rohkem kui näiteks Muugal, kus tuleb jääd tõsiselt lõhkuda kord seitsme aasta tagant. Toimima hakkab ristsubsideerimine, kus Tallinna ja Muugat külastavad laevad maksavad kinni väikesadamate kulutused.
Majandusministeeriumi selgitust polnud loo valmimise ajaks Eesti Päevalehele laekunud. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ütles lehele antud kommentaaris, et komisjon on saanud merendussektorilt menetluses oleva meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu kohta hulganisti muudatust mittetoetavaid seisukohti.
"Kavatseme eelnõu põhjalikult menetleda, kuulates ära võimalikult paljud huvigrupid," lausus Kallas, märkides, et esmaspäeval arutab komisjon eelnõu logistikaklastriga.
"Olles varem uurinud merendusvaldkonna konkurentsiküsimusi, tean, et see sektor on suhteliselt hinnatundlik ja näiteks meritsi kaupade vedamisel konkureerivad omavahel mitte laevad ja sadamad, vaid kogu transpordiahel. Kui ahela ühe lüli kulu tõuseb ebamõistlikult palju, tõstes kogumaksumust, siis kannatab sellest kogu ahel," rääkis Kallas.
"Tasude tõstmisel peab seega silmas pidama, et suurte tasude ootuses need suisa tulemata ei jää, kuivõrd kaubavedu ja kruiisilaevad liiguvad teiste riikide haldusalasse," märkis majanduskomisjoni esimees, lisades, et tema hinnangul ei ole majandusministeerium teinud selle kohta põhjalikku uuringut.
Varasema info põhjal on meresõiduohutuse seaduse muudatuste eesmärk kaasajastada olemasolevat tasude arvutamise süsteemi ning muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides olevate tasude arvutamise meetoditega. Teiseks määravaks aspektiks on valitsuse teatel asjaolu, et 1995. aastal kehtestatud ja 2004. aastal korrigeeritud tariifide alusel laeva külastuste eest kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasude summad ei kata enam aastaringse navigatsiooniohutuse tagamisega seotud valdkonna kulusid.
Uue skeemi rakendumisel koguks riik veeteetasu senise 10 miljoni euro asemel ligikaudu 20 miljonit eurot aastas.
