Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamist, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel, selgub valitsuse päevakorrast.
Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle nii nimetatud kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number langetada 40 kilekotile.
Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastkotte.
Suuremad kui 100-ruutmeetrised poed peavad ostjatele müüdavate ja antavate kilekottide üle hakkama pidama arvestust ja esitama neid andmeid pakendiregistrile.
Kaupmeeste liidu andmetel oli 2015. aastal alla 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis on 28% müügikohtade koguarvust. Kuna väikesed müügikohad asuvad ka enamasti väiksema asustustihedusega piirkondades, kus on väiksemad käibed, siis on kilekottide tarbimine seal tunduvalt väiksem.
Esitatud andmete pinnalt analüüsib keskkonnaministeerium 31. märtsiks 2018. aastaks seaduse tõhusust ja vajadusel esitab muudatusettepanekud. Eelnõu koostamisse kaasati kaupmeeste liit, kaubandus-tööstuskoda, toiduainetetööstuse liit ja projekti "Killerkott" esindajad.
