Eelnõu seletuskirjale tuginedes on viimase rahvaloenduse andmete kohaselt Eestis umbes 200 000 kodu, mis on varustatud ahju, kamina või pliidi ning kuhu tuleks vingugaasiandur paigaldada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi statistika põhjal on pea 95 protsenti juhul põhjustanud tulekahjus hukkunute surma just vingumürgitus.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Marek Jürgensoni sõnul on suitsuandur olnud eluruumides kohustuslik pea kümme aastat ja andnud positiivseid tulemusi, kuid vingumürgitust, millesse inimesed ennekõike surevad, suitsuandur ei tuvasta. „Suitsuandur annab teada muutunud temperatuurist või õhu tihedusest, aga mitte muutusest õhu koostises. Paraku pooltel juhtudel on hukkunuga lõppenud tulekahjud aset leidnud öösel, mil inimesed magavad,“ ütles Jürgenson. „Sellises olukorras pole lõhnatu ja maitsetu mürgise gaasi eest pääsu, sest inimene lihtsalt ei taju seda."
Hetkel kehtiva korra kohaselt on kohustuslik kasutada vingugaasi andurit ainult eluruumides, kuhu on paigutatud gaasiseade. See lahendus ei taga ohutust aga elamutes ja korterites, kus kasutatakse vingugaasi tekitavaid tahkeküttel olevaid kütteseadmeid,
ütles Jürgenson, lisades, et muudatused aitaksid vähendada tulesurmade hulka oluliselt.
Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aastal, seega on üleminekuaega 1,5 aastat. Muude küttesüsteemide ehk maakütte, elektrikütte või muu puhul jääb endiselt kohustus omada vaid suitsuandurit.
