Peame arvestama muutunud tööelu ja kaasaegsete töötegemise viisidega, mis vajavad värskeid ja läbimõeldud lahendusi ka riigilt. Näiteks võib inimesel olla mitu töökohta ning kui kaob põhitöö, siis väikese koormusega lisatööd tehes tänaste reeglite järgi töötushüvitisi ei saa. Tahame soosida inimeste töötamist ja tagada parema sotsiaalse kaitse sõltumata nende lepingulisest suhtest ning soodustada tööturul osalemist ka pärast pensioniiga. Soovime toetada inimeste tööturul paremini hakkama saamist lubades töötutel teha tööampse näiteks töövahendusplatvormide vahendusel ning saada selle eest tulu kaotamata juurdepääsu töötushüvitisele ja tööturuteenustele. Veel peame toetama vanaduspensionäre, kes soovivad jätkata töötamist ka pärast pensioniea saabumist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Ettepanekute paketis on plaan muuta töötushüvitise maksmine majandustsükli suhtes paindlikumaks, mida soovitab OECD ja Euroopa Komisjon. Nii pakuks riik suuremat kaitset majanduslanguse perioodil, kui tuleb leevendada kasvavat vaesust, ning hoida inimesed sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsed. Minister Kiige sõnul on töötute kõrge vaesusriski maandamiseks oluline tõsta nende hüvitistega kaetust, kuna praegu saavad töötushüvitisi umbes pooled registreeritud töötutest. Ettepanekud selles osas puudutavad ministri väitel kindlustusstaaži nõuete üle vaatamist ja asendusmäärade tõstmist, mis tähendab, et tulevikus oleks hüvitise summa suurem.
Uute ja paindlike töötamise viiside levikuga on praegune töötushüvitiste süsteem ajale jalgu jäänud. Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nö traditsioonilise töö tegijaga.
Ettepanekute näol on tegemist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, mis on esimene konsultatsioonidokument huvigruppidele. Peale ettepanekutele tagasiside saamist ja nende analüüsimist alustab ministeerium seaduseelnõu väljatöötamist. Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.
