E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64 protsenti PDF- arvetena ja 17 protsenti paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83 protsenti arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.
„Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu 2 miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena. Nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Muudame e-arvete saatmise avalikule sektorile kohustuslikuks, sest see vähendab arvete töötlemiseks kuluvat tööhulka ja -aega ning säästab maksumaksja raha. Ühtlasi võimaldab see tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti.“
Riik on loonud erasektori jaoks e-arvete edastamiseks tasuta võimaluse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud E-arveldaja tarkvaras. E-arveldaja külge on võimalus liidestuda kõikidel e-arvete edastamisega tegeleda soovijatel juhul, kui ei teki kokkuleppeid juba turul tegutsevate operaatoritega. E-arveid saab avalikule sektorile tasuta edastada piiramatus koguses ja tähtajatult. Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise, kui nende poolt volitatud isikud, näiteks raamatupidaja, finantsjuht jt. E-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.
Seaduseelnõu arutelud jätkuvad nüüd riigikogus. Eelnõu kohaselt hakkab riigiga arveldamisel e-arvete saatmise kohustus kehtima alates 1. juulist 2019. aastal.
E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad.
